Oluline Ukrainas käivas sõjas kolmapäeval, 26. märtsil kell 20.17:

- Ukraina teatas, et vajab Euroopalt võitlusvalmis vägesid;

- EL: sanktsioonid kehtivad Venemaa tingimusteta taandumiseni Ukrainast;

- Venemaa määras Mariupolit kaitsnud Azovi võitlejatele pikad vanglakaristused;

- Zelenski: öine droonirünnak näitab, et Moskva pole rahuks valmis;

- Trump: Venemaa võib Ukraina rahulepinguga venitada;

- Venemaa korraldas Krõvõi Rihile ulatusliku droonirünnaku;

- Vene väed pole Pokrovski rindelõigul uusi edusamme teinud;

- Zelenski loodab Pariisi tippkohtumiselt selgust rahuvalveväe kohta;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit.

Ukraina teatas, et vajab Euroopalt võitlusvalmis vägesid

Ukraina vajab pärast vaenutegevuse lõppu Venemaaga Euroopalt "tõsist" panust võitlusvalmis vägede, mitte rahuvalvajate näol, ütles president Volodõmõr Zelenski kõrge esindaja kolmapäeval.

"Me ei vaja pelgalt kohalolekut näitamaks, et Euroopa on kohal," ütles Ukraina tippläbirääkija Ihor Žovkva AFP-le enne Pariisis toimuvat rahvusvahelist tippkohtumist.

"Oluline ei ole mitte hulk, vaid ka nende valmisolek võidelda, nende valmisolek kaitsta, nende valmisolek olla varustatud ja valmisolek mõista, et Ukraina on Euroopa julgeoleku vältimatu osa," ütles ta.

EL: sanktsioonid kehtivad Venemaa tingimusteta taandumiseni Ukrainast

Euroopa Liit teatas kolmapäeval, et ei tühista ega muuda Moskvale kehtestatud sanktsioone enne Vene väe tingimusteta taandumist Ukrainast.

"Kõigi Venemaa üksuste tingimusteta taandumine kogu Ukraina territooriumilt on üks peamistest eeltingimustest sanktsioonide muutmisele või tühistamisele," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik.

Venemaa määras Mariupolit kaitsnud Azovi võitlejatele pikad vanglakaristused

Venemaa sõjaväekohus mõistis kolmapäeval pikad vanglakaristused 12 Ukraina Azovi brigaadi liikmele. Brigaad juhtis sõja alguskuudel Mariupoli linna kaitsmist. Venemaa nimetab brigaadi aga terroriorganisatsiooniks.

Venemaa riigimeedia teatas, et süüdistatavad, keda süüdistati "terroristlikus tegevuses" ja "võimu vägivaldses haaramises või säilitamises", mõisteti 13–23 aastaks vangi.

Sõltumatu uudisteväljaanne Mediazona teatas, et tagaselja mõisteti süüdi ka 11 inimest, kelle Venemaa oli juba vangide vahetamise käigus Ukrainasse tagastanud. Nende hulgas oli üheksa naist, kes olid töötanud sõjaväe kokkadena.

Teates öeldi, et 12 Azovi liiget, kes astusid kohtu ette raseeritud peadega, kaebavad kohtuotsused edasi ja et mõned neist eitasid süütegusid või väitsid, et nende antud ütlused olid tehtud sunniviisiliselt.

Azovi brigaad, mis on Venemaal keelatud, on olnud Venemaa erilise tähelepanu all – Moskva kirjeldab gruppi kui Venemaad vihkavate neonatside fanaatilist rühmitust.

Ukraina lükkab tagasi Venemaa kirjelduse, et tegemist on terroriorganisatsiooniga. Kuigi brigaadi asutas Ukraina paremäärmuslane Andri Biletski, väidab brigaadi praegune juhtkond, et seosed paremäärmuslusega on nüüdseks kadunud ja et nende komandörid on täielikult välja vahetatud.

Alates 2014. aastast liideti brigaad Ukraina rahvuskaardiga ja Kiievi sõnul reformiti see oma radikaalsest natsionalistlikust päritolust eemale ja on nüüd apoliitiline.

Paljude ukrainlaste jaoks on Azovi võitlejad kangelased, kes hakkasid sümboliseerima rahvusliku vastupanu vaimu. 2022. aasta veebruarist kuni sama aasta maini osutasid nad Mariupolis Vene vägedele vastupanu.

Venemaa teatel andis lõpuks alla peaaegu 2500 võitlejat, kes väljusid oma varjupaigast linna Azovstali terasetehase all asuvas tohutus tunnelite võrgustikus. Kreml ütles toona, et president Vladimir Putin on garanteerinud, et neid koheldakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Venemaa riikliku uurimiskomitee juht ütles selle kuu alguses, et Venemaa kohtud on seni süüdi mõistnud 145 Azovi liiget.

Zelenski: öine droonirünnak näitab, et Moskva pole rahuks valmis

Venemaa saatis ööl vastu kolmapäeva Ukraina vastu 117 drooni, demonstreerides Moskva kavatsust sõda pikendada, kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

Teisipäeval sõlmis USA relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel seoses löökidega energiarajatiste vastu ja seoses Musta mere mereväeoperatsioonidega.

"Möödunud ööl oli meie taevas veel 117 tõendit selle kohta, kuidas Venemaa jätkab selle sõja venitamist – 117 rünnakudrooni, enamik neist Shahedid," ütles Zelenski. "Märkimisväärne hulk tulistati meie õhukaitsjate poolt alla."

Ukraina õhutõrje tulistas üle kogu riigi alla 56 drooni, samas kui 48 peibutusdrooni kadus radaritelt kahju tekitamata, teatas õhuvägi.

Tabamused registreeriti Sumõ, Dnipropetrovski, Kirovohradi ja Tšerkasõ oblastis.

Venemaa rünnak Sumõ oblastis Okhtõrka linnale kahjustas kahte kortermaja, nelja kauplust, administratiivhoonet, mitut autot, kõrvalhooneid ja turukioskeid.

Droonirünnak Krõvõi Rihi vastu Dnipropetorvski oblastis põhjustas mitu tulekahju ning kahjustas administratiivhoonet, ladusid, ettevõtet ja autosid.

Viimase päeva jooksul Ukrainas toimunud Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt neli tsiviilisikut ja kuus sai vigastada, teatasid piirkondlikud võimud.

Ukraina president nõudis "maailmalt selget survet ja tugevat vastust Venemaale rünnakute peatamiseks".

"Nii ulatuslike rünnakute käivitamine pärast relvarahuläbirääkimisi on selge signaal kogu maailmale, et Moskva ei kavatse tõelist rahu taotleda," ütles Zelenski.

President rõhutas, et USA ja Ukraina leppisid 11. märtsil Jeddas peetud kõnelustel kokku 30-päevases vaherahus, kuid Venemaa lükkas ettepaneku tagasi.

Venemaa president Vladimir Putin keeldus 18. märtsil telefonikõnes USA presidendi Donald Trumpiga laiemast relvarahust, välja arvatud juhul, kui leping sisaldab Ukraina kaitsevõimet kahjustavaid tingimusi, sealhulgas välismaise sõjalise abi peatamist.

Kreml omakorda väitis, et andis samal päeval korralduse peatada löögid Ukraina energiasihtmärkide vastu. Zelenski nõunik Dmõtro Lõtvõn vaidlustas selle väite, öeldes 25. märtsil, et Ukraina energiarajatisi on alates 18. märtsist tabatud vähemalt kaheksa korda.

"Sõna otseses mõttes igal õhtul ütleb Venemaa oma rünnakute kaudu "ei" meie partnerite rahuettepanekule," ütles Zelenski.

Trump: Venemaa võib Ukraina rahulepinguga venitada

Ajakirjaniku küsimusele, kas USA president usub, et Venemaa tahab näha lõppu täiemahulisele sõjale, vastas Donald Trump: "Ma ei tea. Tähendab, ma annan teile teatud hetkel teada. Kuid ma arvan, et Venemaa tahab näha sellele lõppu, kuid võib olla, et nad lohistavad oma jalgu."

Trump tegi andis oma kommentaari pärast seda, kui USA aitas sõlmida osalise relvarahu Venemaa ja Ukraina vahel seoses mereväeoperatsioonide ja energiarajatiste vastu suunatud rünnakute osas, kirjutab The Kyiv Independent.

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et relvarahu jõustub 25. märtsil, siis Kreml väitis, et vaherahu Mustal merel jõustub alles pärast seda, kui Lääne sanktsioonid Venemaa toidutootjatele ja -eksportijatele tühistatakse.

Trump ütles varem, et USA arutab võimalust tühistada mõned Venemaale kehtestatud sanktsioonid, et tagada Musta mere relvarahu.

Kokkulepped sõlmiti pärast kõneluste vooru, mille USA delegaadid pidasid Riyadhis eraldi Venemaa ja Ukraina ametnikega, et selgitada vaherahu üksikasju.

Ajalehe Moscow Timesi allikate sõnul pikendab Venemaa meelega rahukõnelusi, et hõivata rohkem territooriume ja tugevdada oma läbirääkimispositsiooni USA-ga, kuna usub, et aeg on tema poolel.

USA luurehinnangu järgi võivad Moskva ja ka Kiiev ebasoodsa rahulepinguga leppimise asemel näha suuremat stiimulit hoopis sõja pikendamiseks, vahendas Bloomberg.

Venemaa korraldas Krõvõi Rihile ulatusliku droonirünnaku

Ukraina võimud teatasid teisipäeva hilisõhtul, et Venemaa korraldas Krõvõi Rihile järjekordse ulatusliku droonirünnaku. Linnas toimus vähemalt 15 plahvatust. 

Vene väed pole Pokrovski rindelõigul uusi edusamme teinud

Venemaa jätkab Donetskis Ukraina positsioonide ründamist, Vene väed proovivad endiselt edasi tungida ka Pokrovski suunas. Mõttekoda ISW teatas siiski oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed pole Pokrovski rindelõigul edusamme teinud. 

Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed tungisid edasi Ševtšenko lähistel (Pokrovskist edelas). Vene allikas väitis, et Vene väed tõrjusid Ukraina väed Uspenivkast välja. Vene blogijad väitsid veel, et Ukraina väed saavutasid edu Solones (Pokrovskist edelas). 

Ukraina relvajõudude operatiiv-strateegilise rühma Hortõtsja pressiesindaja ütles 24. märtsil, et Venemaa rünnakud on pärast lühikest pausi intensiivistunud. Pressiesindaja tõi siiski välja, et 2025. aasta veebruaris ründasid venelased Ukraina positsioone veelgi ägedamalt. 

ISW vahendas veel, et viimastel päevadel pole ka Tšassiv Jari ja Toretski rindelõikudel suuri muutusi toimunud. Venemaa väed jätkavad pealetungioperatsiooni Kurskis ja liiguvad seal ka edasi. Seda kinnitavad ka 24. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid.

ISW teatas ka Ukraina väe edasitungist Belgorodi oblastis, eriti Demidovkast läänes ja Popovkast loodes.

Zelenski loodab Pariisi tippkohtumiselt selgust rahuvalveväe kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et loodab eelseisvalt Pariisi tippkohtumiselt selgust, millised riigid on valmis osalema Ukrainas rahuvalvemissioonil.

"Meie ülesanne on saada tulemuseks arusaam, kes meil on ja kes on valmis panustama relvarahu jõustamisse," ütles Zelenski.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 907 220 (võrdlus eelmise päevaga +1280);

- tankid 10 430 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 21 685 (+15);

- suurtükisüsteemid 25 207 (+17);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1341 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1117 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 30 818 (+59);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 41 901 (+77);

- eritehnika 3786 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.