Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) nägi algselt ette, et kohalike volikogude valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud. Praegu saavad lisaks Eesti ja EL-i kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Riigikogu liikmed esitasid põhiseadust muutvale eelnõule kolmandaks lugemiseks kaks muudatusettepanekut ning põhiseaduskomisjon otsustas mõlemat toetada. Kuna tegu on üksteist välistavate muudatusettepanekutega, peab nende hulgast valiku tegema riigikogu täiskogu.

Esimese muudatusettepanekuga, mille esitasid eelnõule 26 riigikogu liiget, tunnistatakse juba tänavu oktoobris toimuvatest kohalikest valimistest alates kehtetuks nii Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kui ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatuse tulemusel saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja EL-i kodanikud.

Teine, 55 saadiku esitatud muudatusettepanek näeb ette, et kohalikel valimistel tunnistatakse kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Tänavustel kohalikel valimistel saaksid kodakondsuseta elanikud muudatuse kohaselt veel hääletada. Ettepaneku esitajate sõnul jätaks see kodakondsuseta inimestele piisava aja, et taotleda soovi korral Eesti kodakondsust ning osaleda ülejärgmistel kohalikel valimistel Eesti kodanikena. Lisaks jäetakse muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanike hääleõigus.

Põhiseadust muutva eelnõu kolmandal lugemisel teeb ettekande põhiseaduskomisjoni esindaja ning pärast küsimuste-vastuste vooru saavad läbirääkimistel osaleda fraktsioonide esindajad. Seejärel vaadatakse läbi eelnõule esitatud muudatusettepanekud ning otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduskomisjon on otsustanud teha ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena.

Selleks, et võtta vastu otsus käsitleda põhiseadust muutvat eelnõu kiireloomulisena, on nõutav istungil osalevate riigikogu liikmete neljaviiendikuline häälteenamus. Seega peab otsuse tegemiseks põhiseaduse kiireloomulise muutmise poolt hääletama vähemalt neli korda enam istungil osalejaid kui selle vastu. Kui põhiseaduse muutmise viis saab nõutava häälteenamuse, otsustab Riigikogu eelnõu seadusena vastuvõtmise. Vastuvõtmiseks vajab põhiseadust muutev eelnõu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 häält.

Kui üks kahest hääletusest – põhiseaduse muutmise viis või eelnõu vastuvõtmine – ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks ja see langeb menetlusest välja. Sel juhul ei saa samas küsimuses põhiseaduse muutmist ühe aasta jooksul algatada.