Oluline Ukrainas käivas sõjas neljapäeval, 27. märtsil kell 19.47:

- Välisminsteerium: Ukraina usub, et relvarahu Mustal merel kehtib;

- Zelenski ärgitas USA-d reageerima Moskva rikkumistele;

- Kiiev: sõdivad osapooled pole alates teisipäevast üksteise energiataristut rünnanud;

- Lõuna-Korea: Põhja-Korea saatis Venemaale veel 3000 sõdurit;

- Zelenski: Putin valmistub pealetungiks Sumõ ja Harkivi oblastis;

- Harkivis sai Vene droonirünnakus vigastada üheksa inimest;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 208 kokkupõrget;

- Kiiev: Engelsi laskemoonalao plahvatuses hävis vähemalt 96 tiibraketti;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit;

- Trumpi hinnangul võib Venemaa relvarahu küsimuses venitada.

Välisminsteerium: Ukraina usub, et relvarahu Mustal merel kehtib

Ukraina usub, et relvarahu Mustal merel kehtib, kuid jälgib Venemaa tegevust ja seda, kas Moskva täidab lepingut, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõkhõi ajakirjanikele.

Teisipäeval nõustusid Venemaa ja Ukraina tagama Mustal merel turvalise seilamise, loobuma sõjalise jõu kasutamisest ja vältima kaubalaevade kasutamist sõjalisel otstarbel.

Tõkhõi sõnul mõistab Kiiev, et Musta mere relvarahu kehtib tsiviilalustele ja Ukraina sadamatele, kuid ei kehti Venemaa sõjalaevadele.

"Venemaa sõjalaevade liikumist kaugemale Musta mere idaosast loetakse nende lepingute rikkumiseks ja seda käsitletakse Mustal merel vaba navigatsiooni tagamise kohustuste rikkumisena," lisas pressiesindaja.

Zelenski ärgitas USA-d reageerima Moskva rikkumistele

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval energiasihtmärkide ründamisest Venemaa poolt ja kutsus Ühendriike üles reageerima Moskva võetud kohustuste rikkumistele. 

"Ma arvan, et USA peaks reageerima," ütles Zelenski Pariisis ajakirjanikele, öeldes, et neljapäeval toimunud rünnakus said kannatada energiarajatised ja et on "ebaselge, kes jälgib", kuidas täidetakse lubadusi sellised löögid peatada.

Varem teatas Kiiev, et rünnakuid energiataristu pihta pole toimunud.

Ka Venemaa süüdistab Ukrainat energiataristu ründamises

"Hoolimata Kiievi režiimi avaldustest Venemaa energiarajatiste vastu suunatud löökide väidetavast lõpetamisest, on Ukraina relvajõud viimase 24 tunni jooksul jätkanud energiataristu rünnakuid," teatas Venemaa kaitseministeerium.

Ministeerium süüdistas Ukrainat drooni lennutamises energiarajatise pihta, suurtükiväe löökides Brjanski oblastis asuva jõujaama pihta ning annekteeritud Krimmis asuva gaasihoidla ründamises.

Kiiev: sõdivad osapooled pole alates teisipäevast üksteise energiataristut rünnanud

Pärast osalise relvarahu kokkuleppimist teisipäeval, 25. märtsil pole Venemaa ega Ukraina energiarajatiste vastu lööke toimunud, kinnitas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõkhõi.

"Võin kinnitada, et alates sellest kuupäevast, 25. märtsist, pole energiaobjekte rünnatud. Pole olnud Venemaa rünnakuid meie energiaobjektide ega meie rünnakuid Venemaa energiaobjektide vastu," ütles Tõkhõi pressibriifingul väljaandele The Kyiv Independent.

Venemaa ja Ukraina teatasid osalisest relvarahust seoses löökidega energiarajatiste vastu pärast tehnilisi konsultatsioone USA-ga Riyadhis selle nädala alguses.

Moskva on väitnud, et temapoolne energiarahu on kehtinud alates 18. märtsist, mil Venemaa president Vladimir Putin teatas väidetavalt selliste rünnakute peatamisest pärast kõnet USA presidendi Donald Trumpiga.

"Kuupäev, 18. märts, on puhtalt Vene poole välja mõeldud, see on Venemaa propaganda," kommenteeris Tõkhõi. "Meie vaates sõlmiti Saudi Araabias lepingud Ukraina ja USA vahel, kus me teatasime, et lõpetame igasugused rünnakud energiataristu vastu."

President Volodõmõr Zelenski nõunik Dmõtro Lõtvõn ütles varem, et Venemaa korraldas vähemalt kaheksa rünnakut Ukraina energiarajatiste vastu alates 18. märtsist kuni Riyadhis 25. märtsil sõlmitud kokkuleppeni.

Venemaa on jätkanud aga lööke Ukraina teiste tsiviilsihtmärkide vastu, saates iga päev Ukrainasse sadu droone ja põhjustades tsiviilohvreid.

Moskva püüdis Trumpi ja Putini vahelist kõne esitleda kui energiarahu algust, kuid sellest hoolimata jätkas rünnakuid energiarajatiste vastu, ütles Tõkhõi.

Pressiesindaja meenutas, et Ukraina on esitanud nimekirja energiarajatistest, mida ta peab osalise vaherahuga kaitstuks. Ta lisas, et kui Venemaa peaks relvarahu rikkuma, on vaja suurendada survet, et Moskva leppest kinni hoiaks.

Kogu täiemahulise sõja jooksul on Venemaa korraldanud mitu raketi- ja droonirünnakute lainet, et lüüa Ukraina elektrivõrk välja, samal ajal kui Kiiev võttis pikamaa droonidega sihikule Venemaa nafta- ja gaasirajatised.

Ukraina ja USA leppisid varem, 11. märtsil Jeddas peetud kõnelustel kokku 30-päevases vaherahus, kuid Venemaa lükkas selle ettepaneku tagasi, nõudes, et see sisaldaks tingimusi, mis õõnestaksid Kiievi kaitsevõimet, nagu näiteks välismaise sõjalise abi täielik peatamine.

Lõuna-Korea: Põhja-Korea saatis Venemaale veel 3000 sõdurit

Põhja-Korea saatis jaanuaris ja veebruaris Venemaale umbes 3000 täiendavat sõdurit, et kompenseerida lahingutes tekkinud kaotusi, teatas AP Lõuna-Korea staabiülematele viidates.

President Volodõmõr Zelenski ütles varem, et Venemaa eest võitlevad Põhja-Korea väed on kandnud umbes 4000 kaotust, millest kaks kolmandikku moodustavad hukkunud.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov põhjendas suuri kaotusi Põhja-Korea sõdurite vähese lahingukogemuse ja n-ö inimlaine taktika kasutamisega.

Agentuuri andmetel on Pyongyang varustanud Moskvat ka lühimaa ballistiliste rakettide, 170 mm iseliikuvate haubitsate ja 240 mm raketiheitjatega.

Põhja-Koreast on saanud Venemaa jaoks oluline sõjaline partner, kes tarnib naftatoodete ja arenenud raketitehnoloogia eest suurtükimürske, rakette ja vägesid.

Möödunud sügisel lähetati Kurski oblastisse kuni 12 000 Põhja-Korea sõdurit, et aidata Vene vägedel tõrjuda 2024. aasta augustis alanud Ukraina sissetungi.

Ukraina väed vallutasid esialgu 1300 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi, enne kui Põhja-Korea üksustega tugevdatud Vene väed alustasid selle kuu alguses vastupealetungi, vallutades tagasi märkimisväärsed alad, sealhulgas Sudža linna.

Zelenski: Putin valmistub pealetungiks Sumõ ja Harkivi oblastis

Vene režiimi juht Vladimir Putin üritab aega võita ja valmistub uueks pealetungiks muu hulgas Sumõ ja Harkivi oblastis, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Samuti võin kinnitada, et Putin üritab võita aega ja valmistub kevadiseks pealetungiks. Näeme ettevalmistusi selleks tulevaseks operatsiooniks. Oleme oma liitlastega vahetanud luureandmeid. Peame vaatama olukorda avatud silmadega. Putin valmistab ette uut pealetungi, muu hulgas Sumõ ja Harkivi oblastis," ütles Zelenski usutluses Prantsuse ajalehele Le Figaro.

Ta märkis, et Putin soovis seda operatsiooni alustada juba kaheksa kuud tagasi, kuid Kurski operatsioon ei võimaldanud tal seda teha, seega vajab Putin praegu aega.

Sumõ ja Harkivi oblast, mis asuvad mõlemad Kirde-Ukrainas ja piirnevad Venemaaga. Oblastid on alates täiemahulise sissetungi algusest mänginud Ukraina kaitses võtmerolli.

Moskva alustas eelmise aasta mais pealetungi Harkivi oblastile. 8. juunil teatas Zelenski, et Venemaa on oma pealetungis läbi kukkunud.

Zelenski hoiatas juba 15. märtsil Venemaa vägede kogunemise eest Ukraina kirdepiiril.

"Me mõistame seda ja võtame vastumeetmed," kirjutas Zelenski Telegramis.

Harkivis sai Vene droonirünnakus vigastada üheksa inimest

Venemaa jätkab Harkivi ründamist ning kolmapäeva hilisõhtul linna pihta antud droonirünnakus sai vigastada üheksa inimest. 

Venemaa ründas Harkivis asuvat tsiviiltaristut. 

"Täna on meie Harkivit, Ukraina üht suurimat linna, tabanud enam kui tosin drooni," teatas Harkivi kuberner Oleh Sõniehubov

Vene väed korraldasid rünnaku ka Zolotšivile, kus sai kaheksa inimest vigastada, vahendas Ukrainska Pravda. 

Kiiev: Engelsi laskemoonalao plahvatuses hävis vähemalt 96 tiibraketti

Hiljuti tabas Ukraina rünnak Engelsi sõjaväelennuvälja lähedal asuvat laskemoonaladu, kus hoiti tiibrakette. Ukraina peastaap teatas neljapäeval, et 20. märtsil toimus edukas droonirünnak lennubaasi vastu. Satelliidipildid näitavad, et laskemoonaladu hävis täielikult. Peastaabi teatel hävis plahvatuses vähemalt 96 tiibraketti. 

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 208 kokkupõrget

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 208 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal, kus toimus 87 kokkupõrget, vahendas Ukrainska Pravda.

Trumpi hinnangul võib Venemaa relvarahu küsimuses venitada

Ühendriikide president Donald Trump ütles kolmapäeval, et usub Moskva soovi lõpetada sõda Ukraina vastu, kuid möönis samas, et Kreml võib sellega venitada.

"Ma ei tea. Ma arvan, et Venemaa tahab sellele sõjale lõpu teha, aga võib-olla nad mängivad ajaga. Ma olen seda ise aastaid teinud. Ma ei taha lepingut sõlmida, ma tahan mängu jääda, aga võib-olla ma ei taha seda üldse teha, sest ma pole kindel. Aga ei, ma arvan, et Venemaa tahaks, et see lõppeks. Ja ma arvan, et Ukraina tahaks samuti selle lõppu," rääkis Trump.

Ühendriikide välisminister Marco Rubio teatas varem, et USA vaatab läbi Venemaa taotlused relvarahu saavutamiseks, kuid hoiatas, et rahulepingu sõlmimine võib aega võtta.

"See ei saa olema lihtne. See võtab veidi aega, kuid vähemalt oleme sellel teel ja me räägime neist asjadest," ütles Rubio.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 908 890 (võrdlus eelmise päevaga +1670);

- tankid 10 438 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 21 701 (+16);

- suurtükisüsteemid 25 265 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1343 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1118 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 30 926 (+108);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 070 (+169);

- eritehnika 3788 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.