"Vajadus üleliigset halduskoormust vähendada ja reegleid lihtsustada on tingitud asjaolust, et kehtestatud kohustused, piirangud ja protsessid pärsivad tõhusust. Seega tuleb seal, kus saab koormust vähendada, seda ka teha," kirjutas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) eelnõu seletuskirjas.

Pakosta selgitas, et reegliga "üks sisse, üks välja" nähakse ette, et kui õigusloomealgatusega kasvab halduskoormus, kavandatakse samaaegselt olemasoleva halduskoormuse vähendamine. See loob eelduse, et lisanduv halduskoormus oleks alati põhjalikult läbi kaalutud.

"Reegli rakendamiseks on kavandatud 2011. aastast kehtiva hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatused. Muudatustega täpsustatakse nõudeid väljatöötamiskavatsusele, seaduseelnõule ja seletuskirjale," lausus minister.

Muudatused puudutavad täitevvõimusisest õigusloomet. Peale seaduseelnõude on kavas reeglit kohaldada ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste eelnõude koostamisele.

Täpsemalt on reegli rakendamine kavandatud nii, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse etapis tuleb esitada teave, kas kavandatud muudatustega halduskoormus kasvab, ning kui jah, siis mille võrra kavatsetakse olemasolevat koormust vähendada. Erandid on siin maksude, trahvide või riiklike lõivude kehtestamine, välislepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine ja ajutise kehtivusega nõude kehtestamine.

"Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuleb edaspidi esitada info eelnõuga kaasneva halduskoormuse kohta ning asjakohasel juhul nimetada, mille võrra halduskoormust vähendatakse ja seletuskirja mõjuanalüüsis tuleb selgitada halduskoormuse muutumist ja vähendamist, selgitas minister.

Reegel rakendub nii seadus- kui ka määruseelnõude koostamisel. Aasta jooksul koostatakse ning esitatakse kooskõlastamiseks tavapäraselt üle 100 seaduseelnõu ja ligikaudu 30 väljatöötamiskavatsust.

Määruseelnõude kohta täpsed andmed puuduvad, kuid eelnõude infosüsteemi põhjal esitati 2024. aastal kooskõlastamiseks 94 valitsuse määruse eelnõu ning 373 ministri määruse eelnõu.

Samas toob minister välja, et mitte kõik eelnõud ei sisalda halduskoormust mõjutavaid õigusnorme.

Reegel peaks lihtsustama eelkõige ettevõtjate elu

"2024. aasta näitel tõstis ettevõtjate halduskoormust 24 protsenti ja inimeste halduskoormust kolm protsenti kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest. Lisaks olid 15 protsenti eelnõudest sellised, mis sisaldasid nii ettevõtjate koormust suurendavaid kui ka vähendavaid muudatusi – nende puhul oleks tõenäoliselt halduskoormuse vähendamise nõue edaspidi juba täidetud," märkis minister.

Pakosta prognoosis, et arvestades halduskoormust suurendavate eelnõude arvu ning kavandatavaid erandeid, oleks reegli "üks sisse, üks välja" rakendamine vajalik umbes 20–30 seaduseelnõu puhul aastas.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatus võib õigusloomet veidi pidurdada, kuna halduskoormust mõjutavad muudatused tuleb edaspidi põhjalikumalt läbi kaaluda, need saavad kooskõlastamise käigus suuremat tähelepanu ning võivad teatud juhtudel jääda ka kooskõlastamata.

Samuti võivad reegli rakendamise tagajärjel tekkida n-ö kobarseadused.

Pakosta märkis ka, et kuivõrd justiits- ja digiministeerium ei kontrolli valitsuse ja ministrite määruste eelnõusid, vastutab määruste puhul iga minister ise reegli "üks sisse, üks välja" kohaldamise eest. See aga suurendab riski, et vaatamata halduskoormuse kasvule võib reegel jääda kohaldamata või rakendatakse seda ebaühtlaselt.

Määrus on kavandatud jõustuma Euroopa päeval - selle aasta 9. mail.