Oluline Ukrainas käivas sõjas reedel, 28. märtsil kell 21.01:

- Vene lennuväebaas Engelsis langes Ukraina uue rünnaku alla;

- Venemaa teatas 78 Ukraina drooni allavõtmisest;

- Venemaa droonirünnak tabas Poltaava oblastis laohoonet;

- Ukraina nafta- ja gaasifirma teatel ründasid Vene väed energiataristut;

- Baerbock teatas Saksamaa uutest relvatarnetest Ukrainale;

- Holland kiirendab 3,5 miljardi euro eraldamist Ukrainale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1860 sõdurit, mis on viimase aja üks suurimaid näitajaid. Samuti olid tavapärasest suuremad ka venelaste tehnika kaotused.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävis Ukraina rünnaku tõttu Sudža gaasimõõtejaam

Venemaa ja Ukraina teatasid hiljuti osalisest relvarahust seoses löökidega energiarajatiste vastu pärast tehnilisi konsultatsioone USA-ga Riyadhis selle nädala alguses.

Ukraina ja Venemaa süüdistavad nüüd teineteist energiataristu ründamises. Venemaa kaitseministeerium teatas reedel, et Ukraina hävitas Sudža gaasimõõtejaama. 

Ka Ukraina on teatanud energiasihtmärkide ründamisest Venemaa poolt ja kutsus Ühendriike üles reageerima Moskva võetud kohustuste rikkumistele.

Venemaa püüab nüüd näidata, et hoopis Ukraina on relvarahu rikkumises süüdi. Seetõttu peab nüüd Moskva avalikult tunnistama, et Ukraina löögid hävitavad Vene energiataristut.

Vene lennuväebaas Engelsis langes Ukraina uue rünnaku alla

Venemaa Saraatovi oblastis asuv Engelsi sõjaväelennuväli sattus ööl vastu reedet Ukraina uue õhurünnaku alla, kui kohalikud võimud ja sotsiaalmeedia teatas seal toimunud plahvatustest.

Engelsi linnas, kus asub Vene lennubaas, toimusid taas plahvatused. Enne seda hoiatas Saraatovi oblasti kuberner elanikke võimaliku droonirünnaku eest ning kohalikud meediakanalid kirjutasid õhuhäire sireeni aktiveerimisest, teatas Ukraina uudisteväljaanne UNN reede varahommikul. Andmeid rünnaku ulatuse ja võimalike kahjude kohta veel ei ole, lisas UNN.

Hiljem kinnitasid öösel toimunud droonirünnakuid Saraatovi oblastis, eelkõige Saraatovi ja Engelsi linnas, ka Venemaa kaitseministeerium, oblasti kuberner Roman Busargin ja Vene propagandakanalid ühismeediakeskkonas Telegram, edastas väljaanne LIGA.net.

Kuberner väitis, et kõik droonid tehti kahjutuks ning lisas, et tsiviilobjekte need ei tabanud.

Venemaa tsiviillennunduse ameti Rosaviatsija pressiesindaja Artjom Korenjako ütles, et Saraatovi  rahvusvaheline lennujaam peatas lennukite õhkutõusu ja maandumise.

Plavatustest Engelsis teatasid ka mitmed sotsiaalmeediakanalid.

Ukrainian drone strikes hit Engels in Saratov Oblast of Russia, where Engels-2 Air Base of the Russian Long-Range Aviation is located.

Engels is situated approx. 500km from the border with Ukraine. pic.twitter.com/4cqDyJqnBX

— Status-6 (Military & Conflict News) (BlueSky too) (@Archer83Able) March 28, 2025

Üks ühismeediakanalis X rünnakust teatanud allikas märkis, et seekord ei pruukinud droonide sihtmärgiks olla Engelsi lennuväli, vaid sealne naftarafineerimistehas.

1/2
Silly me, thinking I could do to bed!

Developments from Engels in Russia.
Air defence can be heard as drones headed over the city. Russians say four drones were shot down, they think they were heading to the oil refinery, not the airfield. pic.twitter.com/lkx4Yh2cA7

— Tim White (@TWMCLtd) March 28, 2025

Saraatovis on ka Sokoli sõjaväelennuväli. Kohalikud propagandistid teatasid, et mõne kilomeetri kaugusel lennuväljast tulistati väidetavalt alla droon.

Eelmine suurem rünnak Engelsile toimus 20. märtsil, kui linna ja lennuvälja tabas kümneid Ukraina droone. Seejärel teatasid kohalikud võimud lennuväljal puhkenud tulekahjust ja veebis ilmusid ka videokaadrid ulatuslikust põlengust.

Neljapäeval teatas Ukraina peastaap, et 20. märtsil toimus edukas droonirünnak Vene lennubaasi vastu, milles satelliidiinfo kohaselt hävis laskemoonaladu ja sellega koos vähemalt 96 tiibraketti. 

Sõjaväelennuväli Engels-2 on Vene strateegiliste pommitajate baas, mis asub Saraatovist 14 kilomeetrit (8,7 miili) idas Engelis linna kõrval. Seal on Vene relvajõud hoidnud strateegilisi pommitajaid Tu-160 ja Tu-95MS, mida nad on kasutanud regulaarselt Ukraina-vastaste raketirünnakute korraldamiseks.

Ukraina nafta- ja gaasifirma teatel ründasid Vene väed energiataristut

Ukraina riiklik nafta- ja gaasioperaator teatas reedel, et Vene väed ründasid riigi energiarajatisi, ehkki Kreml väidab, et on sellised rünnakud peatanud.

Zelenski: Putini ÜRO vahevalitsuse ettepaneku eesmärk on venitada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris reedel Vene režiimi juhi Vladimir Putini ettepanekut, mille kohaselt võiks olla Ukrainas ÜRO järelevalvega vahevalitsus. Ta nimetas seda järjekordseks riukaks, millega rahuni jõudmist venitada.

Kreml väitis, et EL ei taha rahu Ukrainas

Euroopa Liidu keeldumine sanktsioonide lõdvendamisest näitab, et blokk ei soovi Ukrainas rahu, väitis reedel Kreml.

Moskva nõuab Läänelt sanktsioonide tühistamist Vene Põllumajanduspangale tingimusena kaubalaevade turvalise seilamise taganud Musta mere teraviljaalgatuse taastamisele.

EL-i sanktsioonide kohaselt visati Venemaa Põllumajanduspank (Rosselhozbank) välja rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT.

Euroopa liidrid lükkasid neljapäeval Pariisis kohtudes sanktsioonide leevendamise tagasi. Briti peaminister Keir Starmer ütles, et neid tuleks hoopis tugevdada.

Saksa kantsler Olaf Scholz rõhutas, et sanktsioonileevendus oleks ränk viga ning seda ei saa teha ilma relvarahuta.

Venemaa teatas 78 Ukraina drooni allavõtmisest 

Kokku teatas Venemaa kaitseministeerium reede hommikul 78 drooni allatulistamisest. Neist 19 lasti väidetavalt alla Saraatovi oblasti kohal.

Vene kaitseministeeriumi väitel lasid Vene õhutõrjujad droone alla ka teistes Veenemaa regioonides: 32 drooni Voroneži oblasti kohal, 17 Kurski, kuus Belgorodi, kaks Lipetski ning ühe Rostovi ja Tambovi oblasti kohal.

Venemaa droonirünnak tabas Poltaava oblastis laohoonet

Venemaa droonirünnak tabas reedel Ukraina keskosas Poltaava oblastis lao- ja kontorihooneid, teatasid kohalikud võimud.

Ukraina gaasitootjale kuuluvas laos hoiti puurkaevude ja gaasi ümbertöötlemisseadmete remondiks kasutatavaid varuosi, ütles kuberner Volodõmõr Kohut Ukraina televisioonile.

Ukraina õhujõud teatasid, et tulistasid öö jooksul välja lastud 163 droonist alla 89. Veel 51 drooni ei jõudnud oma sihtmärkideni tõenäoliselt elektroonilise sõjapidamise vastumeetmete tõttu, lisasid õhujõud.

Ukraina peastaap teatas, et Vene sõjaväelased ründasid Poltaava tsiviiltaristut ning nafta- ja gaasiettevõtete haldushooned. "Vene agressor jätkab küüniliselt valetamist oma rahupüüdluste kohta, rünnates tahtlikult tsiviilobjekte ja ohustades tsiviilelanikke," seisab staabi pressiteates.

Kohalike võimude teatel põhjustas rünnak rohkem kui 2500 ruutmeetrit haaranud tulekahju ja kahjustas ka ettevõtte trafot. Elektriliinide kahjustused katkestasid korraks voolu ka paaris Poltaava linnaosas, ütles Kohut.

Odessa lõunaosas vigastasid droonid reedel ühte inimest ja põhjustasid tulekahjusid eramajades, teatas riigi päästeteenistus.

Baerbock teatas Saksamaa uutest relvatarnetest Ukrainale

Saksamaa tarnib peagi Ukrainale uued relvapartiid, et aidata riigil end Venemaa edasiste rünnakute eest kaitsta, teatas neljapäeval Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.

Baerbock ütles Berliinis peetud ühisel pressikonverentsil Eesti välisministri Margus Tsahknaga, et lähikuudel varustab Saksamaa Ukrainat täiendavate õhutõrjesüsteemide, juhitavate rakettide, droonide ja radaritega.

Välisminister rõhutas, et tõeline rahu ei saavuta alistumise kaudu.

Baerbock märkis ühtlasi, et need, kes survestavad Ukrainat järeleandmisi tegema, sillutavad teed edasisele eskaleerumisele.

Saksa välisministri hinnangul ei tähistaks relvarahu Vene režiimiliidri Vladimir Putini tingimustel sõja lõppu, vaid oleks pigem uue pealetungi eelmäng.

Baerbock kirjeldas Saksamaa vastust Putini sõjale, kui vormelit rahu jõu kaudu, mis saavutatakse Euroopa ühtsuse ja sihikindlusega.

Baerbock rõhutas ka, et Euroopa sanktsioonid jäävad kehtima kuni püsiva rahu saavutamiseni.

Saksa välisminister tervitas samuti Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ja nimetades seda oluliseks signaaliks. Poliitik väljendas veendumust, et Euroopa kaitseväe loomine on vaid aja küsimus. Baerbocki sõnul ei tähenda see algatus ainult paremini koordineeritud ja tugevdatud relvastust, vaid ka Euroopa poliitilise tegutsemisvõime tagamist.

Saksa välisminister rõhutas, et kui üksikud Euroopa Liidu liikmesriigid blokeerivad kaitsealgatusi, lükkavad Ukrainaga liitumiskõnelusi edasi või pidurdavad sanktsioonipakette, siis näitab see tungivat vajadust reformida ühenduse otsustusprotsessi. Baerbock kutsus üles minema üle kvalifitseeritud häälteenamusele, et suurendada Eurooopa Liidu tegutsemisvõimet ja tugevdada kollektiivset julgeolekut.

Tsahkna kohtus neljapäeval Berliinis Saksamaa välisministri Baerbockiga, et arutada edasisi samme Ukraina toetamisel, sõja hinna tõstmist Venemaale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Samuti andis välisminister Tsahkna oma Saksa kolleegile üle välisministeeriumi I klassi teeneteristi.

Holland kiirendab 3,5 miljardi euro eraldamist Ukrainale

Holland kavatseb kiirendada Ukrainale lubatud rahalise toetuse väljamaksmist, vahendas uudisteportaal Ukrinform neljapäeval meediakanalit France24.

Algselt kavandatud 2026. aasta asemel antakse juba tänavu kaks miljardit eurot.

"Holland kiirendab Ukrainale lubatud 3,5 miljardi euro suuruse toetuse eraldamist ja saadab 2026. aasta asemel kaks miljardit eurot sel aastal," kinnitas Hollandi peaminister Dick Schoof.

Holland eraldas nädalapäevad tagasi ühtlasi Ukraina energiatoetusfondi 65 miljonit eurot. Hollandi eriesindaja Erika Scholten rääkis Ukraina aseenergiaministri Roman Andarakiga veebikohtumisel toetusest energiasektorile.

Holland on toetanud Ukrainat sõja jooksul ka 3000 tonni energiaseadmetega nagu trafod, generaatorid, remondiseadmed ja varuosad, ütles Ukraina energeetikaministeeriumi esindaja.

Energiasektor jääb Hollandi prioriteediks jätkuvas toetuses Ukrainale, ütles Scholten.

Ukraina energiatoetusfondi lõid Euroopa Komisjon ja Ukraina energeetikaministeerium ühiselt. Fond koordineerib rahvusvahelisi annetusi ja tagab koostöös Ukraina valitsusega Ukraina esmase energiavajaduse rahuldamise.

Island eraldas hiljuti fondi üle 2 miljoni dollari, Kanada andis lubaduse panustada 34,8 miljoni dollariga, Hollandi välisminister Caspar Veldkamp teatas jaanuaris 20 miljoni euro suurusest toetusest.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1860 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 910 750 (võrdlus eelmise päevaga +1860);

- tankid 10 455 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 21 762 (+61);

- suurtükisüsteemid 25 387 (+122);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1344 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1119 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 070 (+144);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 280 (+210);

- eritehnika 3787 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.