Raha kaasamine kujunes vägagi edukaks, kui võlakirjad väljastati mõnevõrra madalamalt tasemelt, kui turuosalised ootasid, ütles SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur pressiteate vahendusel.

Kokku tundis Eesti riigivõlakirjade vastu huvi enam kui 1,5 miljardit eurot, mis viitab rohkem kui kuuekordsele üle märkimisele. Suurele huvile aitas kaasa tõsiasi, et Eesti on üks vähestest Balti riikidest, mis nii lühikese kestvusega võlakirju emiteerib, märkis Laur.

Viimati toimus säärane oksjon möödunud aasta septembris, kui siis saadi laenu kuueks kuuks ja aastaks keskmise tootlusega vastavalt 3,172 protsendi ja 2,862 protsendi tasemelt. Raha hinna langust arvestades sai Eesti riik odavamalt laenu kui möödunud aasta septembris, ütles Laur.

Eesti riigi risk on langenud, märkis Laur. "Sellele viitab meie laenukallidus Saksamaaga, mis Eesti 2034. aasta riigivõlakirja näitel on vähenenud. Kui möödunud aasta septembri lõpus kauples meie üheksa-aastane riigipaber üks protsendipunkti kõrgema tootlusega kui Saksamaa võrdväärne paber, siis praeguseks on tootluste vahe langenud 0,75 protsendipunktini," lisas ta.