New York Timesi aruanne põhineb enam kui 300 intervjuul. Leht vestles Ukraina, USA, Suurbritannia, Saksamaa, Poola, Belgia, Balti riikide ja Türgi ametnikega, vahendas The Kyiv Post. 

Lehe andmetel tegid Ameerika sõjaväelased Saksamaal Wiesbadenis asuvas juhtimiskeskuses  Ukrainaga tihedat koostööd. 

USA ja Ukraina ohvitserid kavandasid seal siis vasturünnakuid ning jagasid luureandmeid Vene sihtmärkide kohta. Asja vedasid Ukraina kindral Mõhhailo Zabrodskõi ja USA kindral Christopher Donahue. 

The New York Times võttis vaatluse alla ka sõjalaeva Moskva uputamise. Üks kõrge USA sõjaväeametnik ütles, et Ameerika ja Ukraina ohvitserid olid tavapärasel luureandmete jagamise koosolekul, kui järsku ilmus radarile ootamatu signaal. 

Ameeriklased tegid siis selgeks, et tegemist on sõjalaevaga Moskva. Ukrainlased olid üllatunud ja asusid kohe tegutsema. 

"Ameeriklased ütlesid. Oo, see on Moskva. Ukrainlased ütlesid: Suur tänu, hüvasti," ütles ametnik. 

Ameeriklased olid siis vihased, et Ukraina ei teavitanud neid eelnevalt rünnakust. Samuti olid ameeriklased üllatunud, et Ukrainal olid raketid, mis suutsid tabada nii täpselt sihtmärki. Ukraina ründas Moskvat Neptun rakettidega. Bideni administratsioon ei tahtnud, et Ukraina ründaks sellist Vene võimu sümbolit. 

Moskva kaotus oli venelastele suur sõjaline tagasilöök, kahjustada sai Kremli maine ning andis löögi sõdurite võitlusvaimule. 

Moskva lasti vette 1979. aastal Mõkolajivis. Laev oli 186 meetrit pikk ning selle põhirelvastuseks olid laevatõrjeraketid P-1000 Vulkan, mida oli laeval kokku 16. See oli sama sõjalaev, mille Ussisaare kaitsjad sõja alguses keerutamata pikalt saatsid.