Hispaania on lubanud tõsta kaitsekulutused kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2029, kuid kaitseminister Margarita Robles lubas selle tähtaja ettepoole tuua, rohkemat täpsustamata.

NATO 32 liikmesriigi seas on Hispaania kaitsekulutused suhtes SKT-ga kõige madalamad, vaid 1,3 protsenti. NATO seni seatud kahe protsendi eesmärgini jõudmine eeldaks umbes 10 miljardi euro ulatuses lisaraha aastas.

Hispaaniat mainis ka NATO peasekretär Mark Rutte eelmisel nädalal Varssavis, öeldes, et et ootab Hispaanialt kahe protsendi eesmärgi saavutamist suveks.

Hispaania ettevõtteid ühendava organisatsiooni CEOE juht Antonio Garamendi sõnul ei tohiks takistus olla ka Hispaania patsifistlikum poliitika. Ainus viis rahu saavutamiseks on ennetamine, et meid ei rünnataks, ütles ta.

Peaminister Pedro Sanchez on kinnitanud, et Hispaania annab oma osa Euroopa kaitse tugevdamiseks, kuid Venemaast geograafiliselt kaugemal asuvad riigid peaksid suunama oma kulutused pigem võitlusele küberruumis, mitte relvi varuma.

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas märkis intervjuus Hispaania ajalehele El Mundo, et kuigi Vene tankid ei jõua Püreneedesse, peame kokku hoidma.

Kogu Euroopa aitas Hispaaniat COVID-i ajal ning nüüd peame olema ühtsed sõjaliste kulutuste vallas. Solidaarsus on meie suurim kaitse, märkis Kallas.

Mark Rutte on NATO-t selles kontekstis nimetanud ka kahetasandiliseks, kus ühel on Venemaa võimalikule rünnakule rohkem avatud idatiiva riigid, kes kulutavad palju kaitsele ja teisel kõik ülejäänud. Varssavi või Madridi raketirünnaku vahe on 10 minutit, hoiatas Rutte.

Hispaania ei pannud aastakümneid kaitsele rõhku. Sõjaline moderniseerimine algas alles 1982. aastal, kui ühineti NATO-ga. Siis loodi professionaalne armee ja osteti Ameerika lennukeid. 2008. aasta finantskriisi tuules kulutused kaitsele langesid. Aastal 2014, mil Venemaa esimest korda Ukrainat ründas, olid need vaid vaid 0,9 protsenti SKTst.

Pärast seda, kui Madrid võõrustas NATO iga-aastast tippkohtumist 2022. aastal, kasvas kaitse-eelarve korraga 26 protsenti. Kuid kahe protsendi eesmärgi saavutamiseks olnuks vaja kaks korda rohkem.

Pedro Sancheze vähemusvalitsusel on keeruline suurte kaitsekulutustega eelarvele heakskiitu saada. Siiski, märtsis teatas valitsus eelarveliste kulutuste ümberjagamisest ehk kaitsereale liikus 400 miljonit eurot, millega tõsteti eelkõige sõjaväelaste suhteliselt madalaid palkasid. Kuid mitmeaastase eelarve puudumine muudab kaitseplaneerimise ja suurte hankelepingute sõlmimise keeruliseks.

Hispaanial on praegu mõned Eurofighteri reaktiivlennukid, transpordilennukid ja dessantlaevad. Ligikaudu 3500 Hispaania sõdurit osaleb NATO missioonidel Ida-Euroopas ja ÜRO rahuvalves. Hispaania on saatnud Ukrainasse tanke, koolitanud välja 7000 Ukraina sõdurit ja annetab tänavu ühe miljardi euro eest laskemoona ja rakette.

NATO soovib, et juunis toimuval tippkohtumisel kiidetaks heaks kaitsekulutuste tõstmine üle kolme protsendi. Hispaania leiab, et kõik, mis ületab kaks protsenti, peab tulema kas Euroopa Liidu täiendava laenu või olemasolevate Euroopa Liidu programmide ümberkorraldamisest.