Valimisloosung tähendab nende sõnul kolme asja: (1) kohalikke otsuseid kohapeal, mitte ministeeriumites; (2) tugevaid omavalitsusi, millel on sisu, siht ja juhtimisvõime; (3) Eestit, kus valitsus ei sekku igasse üksikasja, vaid usaldab inimesi ja kogukondi.

"Kindlalt paremaks läheb inimeste elu siis, kui Eesti majandus kasvab, riigi rahandus on korras ning hirmu asemel näevad inimesed tulevikku ja tajuvad kindlustunnet. Kindlalt paremaks saab inimeste elujärg siis, kui neilt ei võeta maksudega ära nende teenitud raha, neile ei valetata riigijuhtide poolt ning lapsehoidjalike reeglite ja sekkumiste asemel antaks inimestele tagasi nende vabadus ja väärikus," ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling.

Perlingu sõnul on viimastel aastatel sõnul süvenenud hoiak, kus järjest suurema osa kohalikku elu puudutavad otsuseid teevad ministeeriumid, mitte kohalikud ise.

"Tsentraliseerimine ei tee Eestit tugevamaks, vaid lammutab tasakaalu. Inimestel  peab olema õigus ja võimalus otsustada ise oma tuleviku, oma kodukoha käekäigu ja arengu üle" rõhutas Perling.

Perlingu sõnul ei vaja me riiki, kus ametnikud kaugelt ütlevad, kuidas elada.

"Me vajame Eestit, kus iga vald ja linn saab kujundada oma elu ise – vastutustundlikult, targalt ja ambitsioonikalt. Ainult nii saab kindlalt paremaks," sõnas ta.

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimised toimuvad 19. oktoobril. Parempoolsete toetus on eri uuringufirmade küsitlustes vahemikus neli kuni kaheksa protsenti.