"Viimasel nädalal tõusid Vene Föderatsiooni keskmine rünnakute arv, jäädes 200 rünnaku piirimaile ööpäevas, mis on eelmise nädalaga võrreldes keskmiselt 30 võrra rohkem," ütles Kiviselg kaitseministeeriumi iganädalasel briifingul.

Seetõttu saab öelda, et endiselt puuduvad märgid Venemaa soovist pidada rahukõnelusi ja oma sõjalist aktiivsust vähendada, tõdes ta.

"Venemaa kasutab hinnanguliselt käesolevat hetke maksimaalselt ära ning hoiab ründetegevust võimalikult kõrgel tasemel, et kulutada maksimaalselt Ukraina sõjalist ressurssi enne mistahes lahingutegevuse intensiivsust piiravate kokkulepete sõlmimist. Samuti üritatakse luua pilti armeest, mis on võimeline veel pikalt sarnast kurnamissõda pidama, et saavutada võimalikult head läbirääkimispositsioonid," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem.

Tema sõnul jätkab Venemaa survet kõikides väljakujunenud ründesektorites, suurim arv rünnakuid oli Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas, kus toimus umbes 40 protsenti kõigist pealetungidest.

"Aga vaatamata sellele ei ole Venemaal õnnestunud viimasel nädalal seal suunas märkimisväärset edenemist saavutada," märkis Kiviselg. "Tuleb tõdeda, et Venemaa on üldiselt saavutanud väga vähest edu kõikides asustatud punktides. Seetõttu me näeme, et Vene Föderatsioon on hakanud rõhku pöörama edenemistele väljaspool asustatud piirkonda. Ennekõike üritatakse mõjutada Ukraina logistikateid ja seeläbi survestada Ukraina kaitsekeskuseid," lisas ta.

Seda soosib tema sõnul ka soojenev ilm, kui tahenev maapind võimaldab üksuste liigutamist väljaspool kõva kattega teid ehk et enam ei ole vägede liikumine nii kanaliseeritud.

Kiviselg tõi ka välja, et Kupjanski suunal on Ukraina relvajõud suutnud takistada Vene vägedel Oskili jõe läänekadal oleva sillapea suurendamist ega ole lasknud neil paigaldada sinna rasketehnika üleviimiseks sobivaid sildu.

"Tõenäoliselt võime suve lähenedes ja ilmade soojenedes näha ründetegevust Zaporižžja ja Hersoni oblastis, eelkõige Dnepri jõe delta asuvas saarestikus, kus mõlemad pooled üritavad saavutada soodsat positsiooni," ütles Kiviselg.

Samas on Ukraina jätkand oma sõjategevus Venemaa Kurski ja Belgorodi oblastis, kus mõlemas on Ukraina vägede käes paarkümmend ruutkilomeetrit.

Kiviselja sõnul on kaitseväe luurekeskus tuvastanud hooajalise muudatuse Venemaa süvalöökide iseloomus Ukrainas: "Venemaa on viimase kuu jooksul peamiselt kasutanud Geran-tüüpi ründedroone ja üksikutel juhtudel ka lühimaa ballistilisi rakette, aga märkimisväärselt on vähenenud Vene kauglennuväe osalemine süvalöökide andmises Ukraina territooriumile. See annab tõenäoliselt tunnistust, et on lõppenud talvine pommituskampaania. Sarnast pausi nägime ka eelmisel aastal."

"Tõenäoliselt üritab Venemaa seda poliitilisel tasandil näidata kui de-eskalatsiooni meedet võimalike rahukõneluste käigus. Aga nagu ka eelmisel aastal, siis rünnakuaktiivsus mõne aja möödudes jälle taastub," märkis kolonel.