ERJK uurimise alla sattunud Baltic Workboatsi omaniku annetusi probleemiks ei pea
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ei näe esimese kvartali annetuste pealt põhjust mõnd juhtumit lähemalt uurima hakata, suuremat muret näeb komisjon väheses liikmemaksude laekumises. Politoloog Ott Lumi aga näeb probleemi asjaolus, et erakonnad kriminaaluurimise alla sattunud Baltic Workboatsi omaniku Margus Vanaselja tehtud annetusi tagasi ei kanna.
Erakondade järelevalve komisjoni juht Liisa Oviir nimetab esimeses kvartalis laekunud annetajate toetusi tavapäraseks mustriks, mis komisjoni eritähelepanu ei vaja.
"Nagu ikka on osa suuremaid annetajaid oma erakonna seest, kes on teatud ametikohtadel, ja siis on osa aktiivseid kodanikke, kes annetavad erinevatele erakondadele, nii et tavaline lugu," ütles Oviir.
Kriminaaluurimise alla sattunud Baltic Workboatsi omaniku Margus Vanaselja tehtud annetusi Reformierakonnale ja oma koduerakonnale, sotsidele, ta otseselt problemaatiliseks ei pea.
"See on ka üsna tavaline tegelikult, et osa ettevõtjaid annetavadki erinevatele erakondadele. Kas ja kuidas see võiks olla seotud käimasoleva kriminaalasjaga, seda saab kommenteerida ainult prokuratuur," ütles Oviir.
Kunagine Res Publica peasekretär, nüüdne suhtekorraldaja ja politoloog Ott Lumi aga peab Baltic Workboatsi annetusega seotut pigem problemaatiliseks.
"See kindlasti ei ole hea toon. Ja ma arvan, et erakonnad saavad sellest ise ka aru," lausus ta.
Lumi hinnangul on 20 aastat tagasi Eestis sisse seatud süsteem, kus juriidilised isikud erakondadele annetada ei või, ent füüsiliste isikute annetustel rahalist ülempiiri pole, ära elanud. Mingi uue süsteemi loomine eeldaks aga parlamendilt poliitilist tahet, mida ta praegusel koosseisul ei näe.
Ka Oviir pooldab senise toetustekorra muutmist.
"See on üsna tavaline, et on maksimaalne annetuse määr sätestatud seaduses. Ja selle eesmärk on just, et hoida ebakohast mõju poliitikast eemal, et üks või teine isik ei omaks mõnda erakonda," lausus Oviir.
Mõlemad peavad problemaatiliseks ka vabatahtlikult erakondadega liitunud liikmete vähest liikmemaksu tasumist, ent lahendust sellele pakkuda ei oska.
"See on selline demokraatia sümptom, võiks öelda isegi demokraatia kriisi sümptom;" nentis Lumi.
"Me ju ei usus, et kui ka MTÜ põhikirjas on kirjas, et liikmemaksu mittetasumisel on võimalik liige välja arvata, et ükski erakond oleks sellest huvitatud. Ja ma ei näe seda, et seadusandjal oleks huvi seda panna kuidagi sõltuma riigieelarvelisest toetusest või õigemini, riigieelarvelist toetust sellest," lausus Oviir.
Toimetaja: Marko Tooming











