Oluline pühapäeval, 13. aprillil kell 22.35:

- Venemaa rünnakutes Hersonile hukkus kolm inimest;

- Vene rünnakus Sumõle hukkus üle 30 inimese;

- Kellogg: rünnak ületab igasuguse sündsuse piiri;

- Zelenski: on oluline, et maailm ei vaikiks;

- Euroopa Ülemkogu eesistuja mõistis hukka Venemaa rünnaku Sumõle;

- Merz: enne sõja lõppu Ukraina NATO-sse ega EL-i ei saa;

- Trump: rahuläbirääkimised lähevad kenasti;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit.

Vene rünnakus Sumõle hukkus üle 30 inimese

Venemaa pühapäevases raketirünnakus Ukraina kirdeosas asuvale Sumõ linnale sai viimaste andmete järgi surma vähemalt 34 ning vigastada vähemalt 117 inimest, kelle hulgas oli 15 last, teatas Ukraina päästeamet.

Ukraina luureteenistuse teatel rünnati linna kahe ballistilise raketiga Iskander-M, mis lasti välja Venemaalt Voroneži ja Kurski oblastist.

Päeva jooksul on korduvalt tehtud hukkunute arvu kohta teateid.

Pärastlõunal teatas päästeamet, et rünnakus sai surma 31 inimest, nende seas kaks last. "Hetkeseisuga on teada, et rünnakus sai surma 31 inimest, nende seas kaks last," teatas päästeamet sotsiaalmeedias. "Haavatuid on 84, nende seas 10 last."

Sumõ linnapea Artem Kobzar teatas varem, et rünnakus hukkus vähemalt 24 inimest.

"Raketirünnaku tagajärjel on palju ohvreid," kirjutas linnapea kohusetäitja Kobzar sotsiaalmeedias. "Vaenlane ründas taas tsiviilisikuid".

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et raketilöögis sai surma ja haavata kümneid inimesi. 

"Venemaa kohutav ballistilise raketi rünnak Sumõle... esialgsetel andmetel on kümneid surnud ja haavatud tsiviilelanikke," kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias. "Ja seda päeval, kui inimesed lähevad kirikusse: palmipuude pühal. Seda võivad teha vaid kaabakad."

Löögid toimusid Sumõ ülikooli lähistel.

Võimude teatel anti löögid kella kümne paiku hommiku.

Ukraina võimud ütlesid BBC-le, et kahjustada sai 20 hoonet, sealhulgas neli õppeasutust, 10 autot ja tramm – samuti kohvikud, kauplused ja viis kortermaja.

Vene väed on Ukraina kirdeosas asuvat Sumõ linna viimastel nädalatel ägedalt rünnanud.

❗️More than 20 people already reported dead in Sumy after the Russian missile strike this morning.

Rescue works continue.

Pure horror.
Deepest condolences to the families of the victims. https://t.co/ZkumXo22ae pic.twitter.com/mhZ0ILDkzH

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) April 13, 2025

Venemaa rünnakutes Hersonile hukkus kolm inimest

Venemaa ründas pühapäeval ka suurtükiväe ja droonidega Hersoni linna, tappes kolm ja vigastades veel kahte inimest, teatas piirkonna kuberner Oleksandr Prokudin.

Prokudin ütles, et Venemaa mürsurünnakus kesklinnale hukkus 62-aastane naine. Veel kaks Hersoni elanikku, 48-aastane mees ja 68-aastane naine, surid haiglas pärast droonirünnakus viga saamist.

Kuberneri sõnul sai droonirünnakus vigastada veel kaks tsiviilisikut. 58-aastane mees sai miiniplahvatustrauma ja šrapnellihaava ning sai kohapeal arstiabi. 53-aastane mees viidi keskmises seisundis haiglasse pärast miiniplahvatuses saadud vigastust ja šrapnellihaava jalas.

Prokudin ütles, et Hersoni kesklinnas olid mürskude sihtmärgiks kõrghoone ja mitu maja. Rünnakus said kahjustada katused, seinad ja aknad, lisaks tekkis tulekahju ühes korteris.

Herson ja teised Ukraina kontrolli all olevad asulad Dnipro jõest läänes on iga päev Venemaa rünnakute all. Moskva väed säilitavad kontrolli jõe idakalda üle.

Venemaa rünnakud on intensiivistunud ning Moskva keeldub vastu võtmast USA väljapakutud 30-päevast relvarahu. Kiiev on ettepanekuga juba nõustunud, kui ka Venemaa peab samadest tingimustest kinni. Nüüdseks on möödunud rohkem kui kuu ajast, mil Kreml esimest korda relvarahu ettepaneku tagasi lükkas.

Kellogg: rünnak ületab igasuguse sündsuse piiri

USA erisaadik Keith Kellogg ütles, et Venemaa rünnak Sumõle ületab igasuguse sündsuse piiri.

"Endise sõjaväejuhina mõistan ma sihtimist ja see on vale," kirjutas erus kindralleitnant Kellogg.

Kellogg märkis, et surnute ja haavata saanute seas on suur hulk tsiviilohvreid.

Ta lisas, et USA on jätkuvalt seotud konflikti lõpetamise vahendamisega: "Seetõttu teeb president Trump kõvasti tööd selle sõja lõpetamiseks."

Rünnaku mõistsid avalikult hukka ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer.

Macroni sõnul näitas rünnak Venemaa jõhkrat hoolimatust inimelude, rahvusvahelise õiguse ja USA presidendi Donald Trumpi diplomaatiliste jõupingutuste suhtes.

"Kõik teavad: selle sõja algatas Venemaa üksinda. Ja täna on selge, et Venemaa üksi valib selle jätkamist," sõnas Macron.

Ka Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa mõistis pühapäeval raketirünnaku Sumõ kesklinnale hukka ja ütles, et ohvriterohke rünnak tõestab, et Moskva on vastutav sõja venitamise eest.

"Venemaa jätkab oma vägivallakampaaniat, näidates veelkord, et see sõda eksisteerib ja kestab ainuüksi seetõttu, et selline on Venemaa valik," kirjutas Costa sotsiaalmeedias.

Zelenski: on oluline, et maailm ei vaikiks

"On ülioluline, et maailm ei vaikiks ega jääks ükskõikseks," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias pärast Sumõs toimunud raketirünnakut.

"Venemaa löögid ei vääri midagi peale hukkamõistu. Venemaale tuleb avaldada survet, et ta lõpetaks sõja ja tagaks inimeste julgeoleku," kirjutas ta ja lisas, et ilma tugeva surveta jätkab Venemaa jätkab sõja venitamist.

"Putin on juba teist kuud ignoreerinud USA ettepanekut täieliku ja tingimusteta relvarahu kohta," lisas Zelenski. "Kahjuks ollakse Moskvas veendunud, et nad võivad karistamatult tapmist jätkata. Olukorra muutmiseks on vaja tegutseda."

Merz: enne sõja lõppu Ukraina NATO-sse ega EL-i ei saa

Saksamaa ametisseastuv kantsler Friedrich Merz ütles, et Ukraina ei peaks liituma NATO ega Euroopa Liiduga (EL), ajal, mil ta on sõjas Venemaaga. Laupäeval Handelsblattile antud intervjuus rõhutas Merz, et Ukraina sõdiva riigi staatus muudab liitumise praeguses etapis võimatuks.

"Ukraina on väga suur Euroopa riik, kuid see on Euroopa riik, mis sõdib," ütles Merz. "Riik, mis on sõjas, ei saa saada NATO ega Euroopa Liidu liikmeks."

Merz kinnitas veel kord, et Ukraina tulevik on mõlemas liidus, kuid rõhutas, et vaenutegevus tuleb kõigepealt lõpetada. "Euroopa Liiduga liitumise lubadus jääb kehtima, nagu ka NATOga liitumise perspektiiv," ütles Merz. "Kuid et need mõlemad juhtuksid, peab sõda kõigepealt lõppema."

Saksamaast on saanud Ukraina suuruselt teine ​​​​sõjaline varustaja USA järel, mis tähendab, et ta on Kiievi peamine toetaja Euroopa mandril.

Trump: rahuläbirääkimised lähevad kenasti

USA president Donald Trump ütles laupäeval, et läbirääkimised relvarahu üle Venemaa ja Ukraina vahel kulgevad hästi, kuid rõhutas, et lahendus peab tulema peagi. Varem Jeddas kokku lepitud 30-päevane vaherahu tulemust ei andnud.

Trump ütles lennuki Air Force One'i pardal ajakirjanikega rääkides, et läbirääkimistes "on hetk, kus peab kas oma sõnu tegudega tõestama või vait jääma. Vaatame, mis juhtub, aga ma arvan, et kõik läheb hästi."

Trumpi kommentaarid järgnesid kõrgetasemelisele kohtumisele Venemaal, kus tema saadik Steve Witkoff kohtus reedel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Visiit oli osa Trumpi administratsiooni jätkuvatest püüdlustest sõlmida relvarahu kahe riigi vahel.

"Ma arvan, et Ukraina ja Venemaa kõnelused lähevad hästi. Ja te saate sellest üsna pea teada," ütles Trump.

Kuu aega tagasi leppis Ukraina USA vahendatud kõnelustel Jeddas kokku 30-päevase relvarahuga. Vahepeal pole Venemaa mitte ainult keeldunud täielikust relvarahust, vaid on jätkanud ka Ukraina linnade ründamist ning korduvalt rikkunud märtsi keskel sõlmitud osalist vaherahu.

Kui Trump on varem Zelenskit ja Ukraina juhtkonda kritiseerinud, on ta viimasel ajal väljendanud ka pettumust Venemaa suhtes.

Reedeses sotsiaalmeediapostituses ütles Trump, et Venemaa "peab hakkama liigutama".

"Liiga palju inimesi sureb, tuhandeid nädalas kohutavas ja mõttetus sõjas – sõjas, mida poleks tohtinud kunagi juhtuda ega oleks juhtunud, kui mina oleksin president!!!"

Neljapäeval pikendas Trump riiklikku eriolukorda ja sellega seotud sanktsioone Venemaa valitsuse vastu veel aasta võrra, selgub USA föderaalregistri dokumendist.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1220 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 932 670 (võrdlus eelmise päevaga +1220);

- tankid 10 603 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 22 055 (+7);

- suurtükisüsteemid 26 163 (+71);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1362 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1128 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 425 (+147);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 43 950 (+143);

- eritehnika 3799 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.