GPS-signaalide häired püsivad, kuid ohtu lennundusele ei kujuta

Globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi ehk GPS-i häired on Eestis ja lähiriikides kestnud juba enam kui poolteist aastat ning enim puutub häiretega kokku tsiviillennundus. Ohtu häired endast ei kujuta, sest lennujuhtimise protseduure ja seadmeid on täiendatud.
2024. aastal jõudis tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametini (TTJA) 307 häireteadet. Ametlikest teadetest 85 protsenti (261 teadet) olid seotud GPS-süsteemidega.
TTJA sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu ütles, et häired on tuvastatavad kõrgemal Eesti õhuruumis ja võivad mõjutada Eesti õhuruumis lendavate lennukite asukohatäpsust. Maapealset elu mõjutavad need vähe.
"Maa peal tavakasutuses olevate mobiiltelefonide ja näiteks auto navigatsioonivahenditega ei ole häirete mõju üldjuhul tunda. Siiski võib mõju tuntav olla ka näiteks drooni lennutades, kui seda teha idapiiri lähistel. Mujal Kesk- ja Ida-Eestis see droonilennutamisele mõju ei avalda."
Kuigi GPS-signaali häired mõjutavad kõige enam just tsiviillennundust, kinnitab Eesti lennuliiklusteeninduse juhatuse liige Mihkel Haug, et häired endast otsest ohtu ei kujuta. Nendega ollakse harjunud, aga tuleb tõdeda, et lennujuhtidele tähendab see siiski lisapinget.
"Oleme täiendanud protseduure ja seadmeid ning saame hoida taeva turvalise ja ohutuna. Kõige suurem mõju on ikkagi õhusõidukile endale, meie saame sellest mõjust teada läbi piloodi ja läbi seadmete. Kui nad teada annavad, et on mingeid kõrvalekaldeid, siis see loomulikult tähendab seda, et meie lennujuhid peavad andma rohkem juhiseid."
Suure tõenäosusega kasutab idanaaber raadioside segajaid oma militaarobjektide kaitseks.
"Kogu Ida-Euroopa ja kõik kriisikollete ümbrused selle probleemiga tegelevad. Kui me varem võtsime normaalsena, et GPS on meie igapäevane tugivahend, siis täna me selles enam nii kindlad olla ei saa. Aga õnneks on ka GPS-i eelne aeg, millest inimesed veel teavad ja seadmed, mis tagavad ohutuse ja navigatsioonivõimekuse."
Erko Kulu sõnul on häirimiste intensiivsus olnud ajas muutuvad ja seda võivad mõjutada lisaks tehniliste seadmete töökorrale ka levitingimused ehk näiteks ilmaolud.
"Vaatamata nendele kõikumistele võib öelda, et häired on igapäevased ja meile tulevad nad teiselt poolt riigipiiri ehk Peterburi piirkonnast."
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) , Mereorganisatsioon (IMO) ja Tsiviillennunduse organisatsioon (ICAO) saatsid hiljuti ÜRO peasekretärile António Guterresele kirja, milles juhitakse tähelepanu GPS-häirete kasvule ja sellest lähtuvatele negatiivsetele mõjudele.
"Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja järgi on selliste häirete tekitamine keelatud. ITU liige on nii Eesti kui ka Vene Föderatsioon," ütles Erko Kulu.