Kristlaste jaoks on suur reede vaikse nädala kõige süngem päev. Ristitee läbi Tallinna vanalinna ongi selleks, et mõelda kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest.  Ristitee algas Tallinna Piiskoplikust Toomkirikust. Ristiteel on 14 peatust, mis on kirikute vahel jagatud.

"Needsamad peatused on juba keskajal välja kujunenud või veel varasemalt. Need olulisemad hetked Jeesuse kannatuseloos olid sellest hetkest, kui ta süüdi mõisteti ja siis, kui ta risti võttis ja liikuma hakkas," lausus EELK Tallinna praostkonna praost Jaak Aus.

Ristitee rännak viis esimest korda õigeusu kirikusse, Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) Tallinna Issanda muutmise peakirikusse Tänavu tähistavad läänekristlased ja idakristlased Ülestõusmispühi ning ka suurt reedet ühel ajal.

"See oleneb kalendrist, kui päikese ja kuu kalender nii-öelda kokku langevad. Seal võib olla viieaastane nihe, seal võib olla ka 10-aastane nihe," ütles EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik.

Issanda muutmise peakirikus asub märterpiiskop Platoni haud ja kirikul on pikk ajalugu.

"Tegelikult (on) 800 aastat kristlikku kirikut Tallinnas – katoliku periood, luterlik periood, slaavi ortodoksi ja siis 125 aastat Eesti õigeusu kiriku liturgilist traditsiooni siin kirikus," lausus Sarapik.

Ristitee järgmised peatused olid Oleviste kirikus, Peeter-Pauli katedraalis ning Jaani kirikus. Teekonnast jäi sellel aastal kõrvale Kaarli kirik. Jaak Aus ütles, et liiga palju kirikuid muudab teekonna pikaks.

Ristitee traditsioon on vana ja sellel  on katoliiklik taust aga Tallinna ristitee traditsioon sai alguse just Kaarli kirikust. Ühel hetkel ei mahtunud rahvas enam kirikusse ära  ning nii sai alguse suurel reedel erinevaid kirikuid ja kogudusi ühendav ristitee rännak.