Aasta tagasi, 14. aprillil oli Tallinna volikogu saal tunnistajaks Keskerakonna võimu kukkumisele. See õnnestus napilt kolmandal katsel.

ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler ütles, et tagantjärgi vaadates ei olnud tegemist päris puhta mänguga. "Nii palju, kui ma olen kuluaaridest kuulnud, siis tegelikult sotsiaaldemokraadid ja ka sotside juht Jevgeni Ossinovski oli lubanud Keskerakonna esimehele Mihhail Kõlvartile, et mitte mingisugust võimupööret ei tule, et mingisuguseid läbirääkimisi tema selja taga ei toimu. Ja see on ka see üks must kassikene, mis on nende kahe mehe vahelt läbi jooksnud," ütles Kiisler.

Tallinna abilinnapea, sotsiaaldemokraat Madle Lippus ütles, et usaldus Keskerakonna vastu peale Porto Franco korruptsiooniasjas süüdi jäämist puudus. "See tõesti oli meie jaoks väga märgilise tähtsusega otsus. Ja korruptsiooni sotsiaaldemokraatidena me kindlasti ei tolereeri mingiski formaadis," sõnas Lippus.

Mida siis asemele tulnud nelikkoalitsioon aastaga saavutanud on, lisaks abilinnapeade avalikule kemplemisele?

"Spetsialistid on koondatud. Otsused, mida võetakse vastu, on poliitilised, puudub analüüs. Me kunagi ei lähtunud sellest, et me tulime üheks aastaks," ütles endine Tallinna linnapea, Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Ajakirjanik Indrek Kiisler ütleb, et tema sisulist muutust ei näe ja leiab, et uus linnavõim on alustanud ämbreid kolistades.

"Kui me räägime ikkagi ajaperioodist, mille pikkus on ainult poolteist aastat - pooleteise aastaga sa ei suuda kunagi teha väga põhjalikke ja sisulisi reforme. Esimene suurem viga oli see, et ei olnud väga konkreetseid ja kindlaid lubadusi, mida me teeme ära, et mis muutub linnas tavalise linnaelaniku ja valija jaoks. Oleks võinud valida kaks-kolm sellist kindlat asja ja siis oleks keskendunud nende peale," rääkis Kiisler.

Delfi meedia ajakirjanik Erik Moora Indrek Kiisleri kriitikat ei jaga.

"Selline ajakirjanduslik kärsitus, et kus nüüd siis on lubatud muutused ja miks kõik ei ole teistmoodi ja nii edasi, on küll tore, aga päriselus ikkagi üldiselt ei toimu muutused keerulises demokraatlikus süsteemis nii kiiresti, vaid toimuvad ajapikku," ütles Moora.

Madle Lippus rõhutab, et uus linnavalitsus on pööranud tähelepanu struktuursetele reformidele – lastekaitsetöö ümberkorraldamine, aga ka linna spordikeskuste koondamine ühtse juhtimise alla.

"Kusjuures hinnakirjad on pisut erinevad ja osta endale 10 korra kaardi, siis seda ei ole linnaelanikul võimalik erinevates spordikeskustes kasutada. Et see süsteem oleks ühetaoline, mõistetav, läbipaistev ja ka linnakodanikule mugav, on see, mida need meie struktuurireformid taotlevad," rääkis Lippus.

Indrek Kiisler küsis, kas tavainimene seda märkab. "Ma arvan, see ei ole tema jaoks üldse oluline, et kas kultuurimaja või spordihoone kuulub kohalikule linnaosale. See, millisesse struktuuri ta kuulub, on täiesti teisejärguline. Tema tahab, et see oleks avatud ja et seal piletid oleksid odavad," lausus Kiisler.

Lippuse sõnul on linn suutnud aastaga suutnud kokku hoida umbes kuus miljonit eurot ja vähendanud ligi 200 ametikohta linnavalitsuse tervikkoosseisust.

Kiisler seda väga suureks saavutuseks ei pea. "Linnavalitsuses töötab umbes 3500 inimest. 200 on nüüd siis aasta jooksul koju saadetud, see on viis protsenti umbes, arvestades, kui ligadi-logadi see süsteem on siin aastakümneid olnud Edgar Savisaare ajast alates. See ei ole väga suur arv tegelikult. Kindlasti oleks saanud ka rohkem," kommenteeris Kiisler.

Erik Moora näeb aga asju positiivses valguses. "Tallinna linnasüsteemi on viimase aja jooksul läinud päris palju inimesi, kes on ennast riigi tasemel tõestanud ja töötavad ja toimivad nüüd linnasüsteemis. See on väga hea märk. Kui vastukaaluks oli meil see, et varem oli meil inimesi, kes 15 kuni 17 kuni 20 aastat istusid ühe ametikoha peal ja täpselt sama kaua istusid ja seisid ka kõik need probleemid seal," sõnas Moora.

Ka linnapea Jevgeni Ossinovski pole Kiisleri hinnangul talle pandud ootusi täitnud. "Ta pole saanud päris pildile. Meil ei ole sellist tugevat, jõulist linnajuhti. Meil abilinnapead omavahel kaklevad ja siis läheb kolm päeva mööda, kui siis linnapea sekkub. Ilmselgelt see ei ole olnud edulugu. Ma ennustan seda, et need valimised saavad tal olema kõrbemine," hindas Kiisler.

Selles, et Keskerakond valimised võidab, Kiisler ei kahtle. Küsimus on pigem, kes koalitsiooni moodustavad. "Kui me vaatame seda toetust, mis on venekeelsete elanike seas Keskerakonnale, siis Keskerakonna võit valimistel tuleb suur, aga sellest ei piisa muidugi ainuvõimu saamiseks. Keskerakond hakkab endale valima partnerit. On see siis EKRE, on see siis keegi teine," arutles Kiisler.

Mihhail Kõlvart ütles ka ise, et Keskerakond võidab valimised Tallinnas, küsimus on selles, kui suurelt. "Muidugi saab mõjutada tulemusi näiteks jaoskondade arvu vähendamisega, kui sa tead täpselt, et jaoskondades valivad eelkõige Keskerakonna toetajad," ütles Kõlvart.

Kõlvart on veendunud, et valimisjaoskondade vähendamine Tallinnas on poliitiline otsus nende valimistulemuste mõjutamiseks.

Erik Moora ütles, et varasematel valimistel on sageli olnud küll küsimusi sellest, et linnasüsteem, mis on täielikult Keskerakonna kontrolli all, mehitab täielikult jaoskonnakomisjonid. "Siin eelmistel valimistel oli küsimusi mingite sarnaselt ja väga ilusasti märgitud sedelitega, mis tõid väga palju hääli just konkreetsetele kandidaatidele," ütles Moora.

Madle Lippuse sõnul ei ole valimisjaoskondade vähendamine kindlasti poliitiline otsus. "See on ettepanek, millega linnasekretär on tegelikult juba mitmeid aastaid töötanud," ütles ta.

Kõlvarti sõnul saab uuesti võimule saades Keskerakonnal olema palju tööd. "Mitte esialgu linna arendamiseks, vaid juhtimissüsteemi taastamiseks," sõnas ta.

Samas tõdeb Kõlvart, et moodustatav koalitsioon sõltub siiski häälte matemaatikast, mis ei pruugi neile võidukaarte kätte mängida. "Ma olen kindel, et praegune koalitsioon ka võib-olla õige matemaatika korral on valmis jätkama samas stiilis ja samas koosseisus," ütles Kõlvart.

Madle Lippuse sõnul on selge, et pärast valimisi tuleb moodustada koalitsioon ja sotsid ei välista ka koos Keskerakonnaga valitsemist. "Meie arvates ei ole mõistlik ilmtingimata kedagi välistada," ütles Lippus.

Erik Moora sõnul on koalitsioonivõimalused kirjud. "Keskerakonnal on suur potentsiaal Tallinnas võita. Ja küsimus on see, et kellega ta siis koalitsiooni teeb. Seal on ikkagi kõik variandid võimalikud. Tegelikult on ka võimalik seesama kõigi ühine koalitsioon Keskerakonna vastu," lausus Moora.

Järgmised kohalikud valimised, kus valitakse uued linnade ja valdade volikogude koosseisud, toimuvad selle aasta 19. oktoobril.

Erakondade toetuse seis põhineb Norstati ja MTÜ Ühiskonna-uuringute instituudi viimastel andmetel ajavahemikust 24. märts kuni 7. aprill.

Kui võtta arvesse äsjane põhiseaduse muudatus, mis ei luba sügisel valimiskastide juurde enam Venemaa ja Valgevene kodanike, siis kuulub suurim toetus Tallinnas Keskerakonnale, mida toetab 34 protsenti, Reformierakonda 17 protsenti ja kolmandale kohale jääb Isamaa 15,7 protsendiga. Valimiskünnisest, ehk viiest protsendist kogusid rohkem hääli ka sotsiaaldemokraadid ja EKRE.

Kui need toetusprotsendid aga konverteerida võimalikeks kohtadeks volikogus,
siis Keskerakond saaks 32 kohta, Reformierakond 15, Isamaa 14, sotsiaaldemokraadid 12 ja EKRE neist poole vähem ehk kuus kohta.

Volikogus ei oleks enam esindatud Eesti 200 ja välja jääksid praegu ka Parempoolsed, erakond KOOS ja Rohelised ning ka EKRE-st lahku löönud Eesti rahvuslased ja konservatiivid.