Lihavõtted on nii-nimetatud liikuv püha, mille arvutamiseks on kindel valem.

"Lihavõttepühade arvutamise puhul on vaja teada, millal on kevadine pööripäev, siis tuleb ära oodata, millal taevasse tõuseb täiskuu ja selle täiskuu järgne esimene pühapäev on 1. lihavõttepüha," ütles folklorist Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu selgitab, et nii nagu paljude vanade pühade puhul põhineb ka ülestõusmispühade traditsioon omaaegsel paganlikul motiivil surevast ja taas ellu ärkavast jumalast, mis on seotud nii aastaaegade vaheldumise kui kevadise looduse tärkamisega.

"Kui me ütleme seda inglise keeles - "easter" - siis me leiame sealt kunagiste kevadjumaluste nimetused, sinna siis peale järgmine kiht on kristlik kalender," ütles Kõivupuu.

Aegade jooksul on need kihid põhjalikult segunenud. "Tegelikult on peaaegu kõikide rahvakalendri tähtpäevadega nõnda, et kui kristlus tuli, siis selleks, et inimesed ei peaks loobuma nendest armastatud pühadest, pandi kiriklik ja paganlik – ma ei taha öelda et eestlased olid paganad, pigem sellised loodususulised, 49:12 need liideti kokku, sest inimesed lihtsalt ei olnud nõus, nendest vanadest tavadest loobuma," ütles Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Einike Sooväli.

Paljude rahvaste uskumustes on muna üks sümboleid, mis seondub kevade ja uue algusega. "Ka meie omad rahvalaulud teavad, et maailm sai alguse imelinnu munast. Üks lugu räägib sellest, miks lihavõttemunad punaseks värvitakse, et oli teoloogilise alatooniga väitlus, et kas sa usud kristuse ülestõusmisse, ja kui see nii on, siis värvugu mu käes olev valge muna punaseks, ja ta värvus," lausus Marju Kõivupuu.

Munade abil sai ka ennustada ja nõiduda. Ikka selleks, et elujärge parandada ja õnne naabri õuelt enda omale meelitada. "Mina võtan natuke hoogu ja lasen muna veerema. Ja nüüd on sinu ülesanne panna muna veerema nii, et see puudutaks minu muna, siis sa saad selle endale," ütles Einike Sooväli.

Saksamaalt sai väidetavalt juba 13. sajandil alguse lihavõtte jänese traditsioon, mis tänaseks on levinud üle maailma. Kuna jänes on loom, kes hästi palju poegi korraga ilmale toob ja kes väga tihti neid poegi ilmale toob, sellepärast on ka jänes lihavõtte sümboliks.

Tänapäeval on poed täis tööstuslikult toodetud lihavõttekraami ja jänestel on mille vahel valida - väidetavalt 19. sajandi alguses tekkinud buumi põhjuseks oli odava peedisuhkru tööstusliku tootmise algus, mis andis võimaluse taskukohaste šokolaadijänkude ja munade masstootmise.

"Nagu heas kasukas on kõik kihid on olemas, nad on omavahel segunenud, ja on keeruline hakata triipe tõmbama, mis miski on. Oleme nad väga kaugest ajast kaasa võtnud, selle püha ja ta on segunenud eri ajastutest tulevate kommete ja tõekspidamistega," ütles Marju Kõivupuu.