Oluline teisipäeval, 22. aprillil kell 20.53:

- Ukraina partisanid Krimmis: Vene üksused valmistuvad Kertši silda kaitsma;

- Venemaa korraldas suure droonirünnaku Odessale;

- Kreml: soovime otsekõnelusi;

- Prantsuse välisminister: Euroopa riigid nimetasid USA-le Ukrainat puudutavad punased jooned;

- Zelenski rääkis päevast täis ägedat sõjategevust;

- USA-d esindavad relvarahukõnelustel Rubio, Witkoff ja Kellogg;

- USA suursaadik Brink avaldas ukrainlastele hüvastijätusõnumi;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Vladimiri oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu

Venemaa Telegrami kanalid teatasid, et Vladimir oblastis plahvatas suur Vene laskemoonaladu. Ukraina allikate teatel on tegemist Venemaa ühe suurima laskemoonalaoga, see asub Ukrainast ligi 530 kilomeetri kaugusel. Vene meedia teatas, et võimud kuulutasid plahvatuse tõttu välja eriolukorra, vahendas Ukrainska Pravda.

Powerful explosions rocked the 51st GRAU arsenal of the Russian Ministry of Defense in the Vladimir region — 100,000 tons of ammunition went up in the air.

Among the destroyed items were glide bombs, artillery shells, rockets for multiple launch rocket systems, and components… pic.twitter.com/Z1pz55dZn2

— WarTranslated (@wartranslated) April 22, 2025

"Vladimiri oblastis sõjaväeüksuse territooriumil puhkenud tulekahju tagajärjel plahvatas laos hoitud laskemoon," vahendasid agentuurid kaitseministeeriumi teadet, mille kohaselt põhjustas tulekahju ohutuseeskirjade rikkumine.

Plahvatuste tagajärjel keegi viga ega surma pole saanud, teatas ministeerium, lisades, et asjaolude selgitamiseks moodustati erikomisjon.

Ukraina partisanid Krimmis: Vene üksused valmistuvad Kertši silda kaitsma

Vene väed on alustanud okupeeritud Krimmis sõjatehnika massilist ümberpaigutamist, mis võib anda tunnistust valmistumisest Ukraina rünnakute tõrjumiseks Kertši sillale, teatasid poolsaarel tegutsevad Ukraina partisanid.

"Ateshi agendid teatavad, et okupandid on alustanud massiliselt varustuse ja õhutõrjesüsteemide teisaldamist kogu Krimmi poolsaarel. Sageli on see protsess koordineerimata ja kaootiline," seisis vastupanurühmituse Atesh avalduses.

Rühmitus märkis sotsiaalmeediakanalis Telegram avaldatud teates, et nende agendid Vene relvajõududes on öelnud, et selle tegevusega püüavad okupatsiooniväed Krimmis tugevdada julgeolekumeetmeid.

"Aga kohapeal taandub kõik sellele, et varustust veetakse edasi-tagasi ilma konkreetse plaanita ja pigem tundub see paanikana, et raporteerida juhtkonnale oma tegevustest. Olukord meenutab perioodi aastatel 2023-2024, mil Krimmi aktiivselt rünnati," lisasid Ateshi võitlejad.

Atesh rõhutas, et nad jätkavad venelaste tegevuse jälgimist poolsaarel ning edastavad kogu olulise info Ukraina kaitseväele.

Ukraina partisanid on teatanud ka täiendavate õhutõrjerakettide transpordist okupeeritud Krimmi idatipus asuvasse Kertši.

"Kertši keskosas märgati kolme veoautot, mis kandsid transpordikonteinereid õhutõrjesüsteemide S-300/S-400 rakettidega," seisab Telegrami-kanalis Krõmski Veter avaldatud teates.

Selle kohaselt liikus kolonn Bagerove küla poole, mis asub umbes 10 kilomeetrit läänes.

Uudistekanal Ukrinform teatas ka, et Vene väed okupeeritud Krimmis paigutavad õhutõrjesüsteeme ümber ka Krimmi poolsaarel Simferopoli rajoonis Skvortsove küla lähedal.

Ukraina partisanid kutsuvad ka Krimmi elanikke üles aitama koguda luureandmeid Kertši silla hävitamiseks.

Partisaniliikumine Atesh on kutsunud Krimmi elanikke appi koguma Kertši silla hävitamiseks vajalikku teavet.

"Kertši sillast on saanud Krimmi okupeerimise võtmeelement ja see tuleb hävitada. Meie, liikumine Atesh, pöördume Kertši ja kogu Krimmi elanike poole: aidake meil koguda kriitilist teavet Kertši (Krimmi) silla ja selle turvalisuse kohta," seisab Ateshi avalduses.

Partisanid paluvad Krimmi elanikel saata fotosid, videoid, õhutõrjepositsioonide koordinaate, patrullmarsruute ja teavet sõjatehnika liikumise kohta.

"Iga infokild on samm Krimmi vabastamise suunas," lisas rühmitus.

Ukraina riiklik julgeolekuteenistus SBU on Krimmi silda kaks korda rünnanud, põhjustades sellele küll kahju, kuid mitte katkestades sellel toimuvat liiklust. Esmalt rünnati silda 2022. aasta oktoobris lõhkeaineid vedanud veokiga ja seejärel 2023. aasta juulis meredroone kasutades.

Krimmi silla võimalik purustamine on tõusnud uuesti suurema tähelepanu alla seoses Saksamaal peatselt toimuva valitsusvahetusega, mille käigus saab uueks kantsleriks Saksa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) esimees Friedrich Merz, kes erinevalt praegusest kantsleris Olaf Scholzist on lubanud anda Ukrainale tiibrakette Taurus, mida peetakse kõige tõhusamaks vahendiks silla hävitamisel.

ISW: Putin ei ole huvitatud sõja peatsest lõpetamisest

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on korduvalt tagasi lükanud Ukraina ja USA pakutud üleüldise relvarahu ning Kreml väldib sõja lõpetamisele ajaraami seadmist. Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) teatel rõhutab see kõik Putini huvipuudust rahukõneluste ja sõja lähiajal lõpetamise vastu.

"Putini USA ja Ukraina relvarahu ettepanekutele jätkuv tagasilükkamine on vastuolus (USA presidendi Donald) Trumpi väljaöeldud lähenemisviisiga: sõlmida esmalt relvarahu ja seejärel pidada läbirääkimisi laiema rahulepingu üle, samuti Trumpi eesmärgiga saavutada Ukrainas püsiv rahu," seisab ISW ettekandes.

Venemaa korraldas suure droonirünnaku Odessale

Samal ajal, kui Ukraina president on teinud Venemaale ettepaneku peatada kaugmaa õhulöögid tsiviiltaristule, korraldasid Vene relvajõud esmaspäeva hilisõhtul uue suure droonirünnaku Odessale, milles sai vigastada vähemalt kolm inimest.

Vene droonirünnak tabas elumaja tihedalt asustatud piirkonnas, teatas Odessa linnapea Hennadi Truhhanov. Rünnaku tagajärjel puhkes mitu tulekahju ja mitu korterit said kannatada.

Kolm inimest said vigastada ja neile antakse arstiabi, ütles Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper.

Rünnak Odessale leidis aset ajal, mil Ukraina ootab Venemaa vastust oma ettepanekule peatada kauglöökide andmine tsiviilinfrastruktuuri vastu. President Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et ettepanek on endiselt laual ja Kiiev ootab Moskvalt selget vastust.

Zelenski tegi esmakordselt ettepaneku osaliseks relvarahuks pühapäeval, 20. aprillil, Venemaa väljakuulutatud 30-tunnise ülestõusmispühade vaherahu viimastel tundidel. Kuigi Ukraina registreeris Venemaa poolt umbes 3000 ajutise relvarahu rikkumist, siis Zelenski sõnul õhurünnakuid sel ajal ei toimunud.

Seejärel tegi Ukraina president ettepaneku sõlmida relvarahu igasuguste pikamaa droonide ja rakettidega tsiviiltaristu vastu suunatud rünnakute peatamiseks vähemalt 30 päevaks koos võimalusega seda pikendada.

Venemaa president Vladimir Putin väitis 21. aprillil, et on avatud ettepanekut arutama ja suhtub "positiivselt igasugustesse rahualgatustesse", kuid jättis keelu elluviimise pooleli. Droonirünnak tsiviilisikute vastu Odessas on seni ainus selge vastus Venemaalt, tõdes väljaanne The Kyiv Independent.

Kreml: soovime otsekõnelusi

Venemaa esindaja ütles esmaspäeval, et režiimijuht Vladimir Putin sooviks tsiviiltaristu ründamise peatamise arutamist Ukraina poolega otsekõnelustel.

"Võimalik arutelu, kui president ütles, et on võimalik arutada tsiviilsihtmärkide mitteründamise küsimust, sealhulgas kahepoolselt, pidas president silmas konkreetselt läbirääkimisi ja arutelusid Ukraina poolega," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele.

"Varem on president korduvalt rääkinud oma valmisolekust läbirääkimisteks Ukraina poolega. See on järjekordne tema ettepanek," märkis Kremli esindaja.

Varem ütles Putin, et analüüsitakse Ukraina poole ettepanekut mitte rünnata tsiviilsihtmärke. "See tuleb lahendada, see kõik on nii põhjaliku uuringu teema, võib-olla isegi kahepoolselt," ütles Putin ajakirjanikele, lisades, et ta ei välista seda. Ja ta jätkas: "Nii et me analüüsime seda kõike ja teeme tuleviku jaoks sobiva otsuse."

Prantsuse välisminister: Euroopa riigid nimetasid USA-le Ukrainat puudutavad punased jooned

Euroopa riigid nimetasid eelmisel nädalal peetud kohtumisel Pariisis USA-le oma punased jooned seoses Ukrainaga enne kolmapäeval Londonis toimuvat uut aruteluvooru, ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot teisipäeval.

Pariisis neljapäeval toimunud kohtumisel osalesid Ukraina ja USA delegatsiooni kõrval ka Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Saksamaa esindajad. Tegemist oli nende riikide esimese ühise kõnelustevooruga pärast USA presidendi Donald Trumpi võimuletulekut.

Samade riikide kõrgemad ametnikud, sealhulgas USA välisminister Marco Rubio, kohtuvad kolmapäeval uuesti Londonis, et võimalikus rahuplaanis kokku leppida ning see siis Venemaa juhtkonnale esitada.

"Meie ainus eesmärk on kaitsta Prantsusmaa huve ja Euroopa julgeolekut. See on põhjus, miks, kui USA otsustab end vahendaja positsioonile seada, paneme meie nad kuulama, mis on meie punased jooned," ütles Barrot raadiojaamale francinfo antud intervjuus, viidates tingimustele, millest Euroopa liidrid ei tagane. Ta ei täpsustanud oma väljaöeldut.

Küsimusele, kas tema arvates on Trumpi väide, et rahukokkulepe võidakse välja kuulutada sel nädalal, usutav, vastas Barrot, et see oleneb Venemaa režiimijuhist Vladimir Putinist.

"Ma arvan, et (ülestõusmispühade)rahu, mille ta (Putin) mõnevõrra üllatavalt kehtestas, oli turundusoperatsioon, võrgutamisoperatsioon, mille eesmärk oli vältida president Trumpi kannatamatuks muutumist," ütles Barrot.

Vaatamata korduvatele vaherahu rikkumistele langes siiski droonide ja kaugmaarakettide rünnakute intensiivsus, mis võib avada ukse edasiseks vaherahuks, märkis Barrot.

Zelenski rääkis päevast täis ägedat sõjategevust

Viimase poole päeva jooksu registreeriti ligi 3000 erinevat tulevahetust ja rünnakuoperatsiooni ning vaenlane heitis Ukraina pihta umbes 90 pommi, rääkis esmaspäeva õhtul oma igaõhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Lihavõtete ajal õhuhäireid ei olnud ja mõned rindelõigud jäid vaikseks. See tõestab, et see on võimalik – see on võimalik, kui Venemaa otsustab tapmist vähendada. Kuid isegi siis, sel lihavõttepühal, toimusid ikkagi Vene pealetungid, rünnakud ja pommitamine. Oli kaotusi, sealhulgas tsiviilelanike seas," ütles president.

"Täna on Vene rünnakuid olnud veelgi rohkem. Ainuüksi keskpäevaks oli toimunud juba ligi 3000 mürsurünnakut, pealetungi ja muud lahingutegevust. Toimusid Vene rakettide väljalaskmised, droonirünnakud ja heideti ligi 90 lennukipommi. Vene rünnakud jätkuvad kogu rindejoonel," loetles Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Venemaa mitte ainult ei lükanud tagasi USA ettepanekut täielikuks ja tingimusteta relvarahuks, mis tehti esmakordselt üle kuu aja tagasi Saudi Araabias toimunud läbirääkimistel, vaid ignoreeris ka kõige hiljutisemat ettepanekut säilitada rahu pärast lihavõtteid.

"Kõik see näitab taas, mida Moskva tegelikult tahab," tõdes Zelenski.

Ukraina president ütles enne seda, et Venemaa peab andma selge vastuse selle kohta, kas nõustub relvarahuga tsiviilsihtmärkide ründamise osas.

Moskva on ettepaneku kohta teatanud, et seda analüüsitakse.

"Ukraina jääb oma ettepaneku juurde mitte rünnata vähemalt tsiviiltaristut. Ja me ootame Moskvalt selget vastust. Oleme valmis igasuguseks vestluseks selle tagamise kohta," ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises rahva poole.

"On olemas ilmne, lihtsaim ja kõige usaldusväärsem viis ehk lõpetada kaugmaadroonide ja raketirünnakud. Ainuüksi see tagaks automaatselt kogu tsiviiltaristu ohutuse. Relvarahu – tõeline ja püsiv – peab olema esimene samm turvalise ja kestva rahu suunas," rääkis Zelenski.

USA-d esindavad relvarahukõnelustel Rubio, Witkoff ja Kellogg

USA, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Ukraina esindajate kohtumine toimub kolmapäeval Londonis, kus Ameerika Ühendriike esindavad ilmselt välisminister Marco Rubio, ning Trumpi erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg, edastasid uudistekanalid Bloomberg ja Ukrinform.

USA esidiplomaadid kohtuvad Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Ukraina välisministrite ning riikliku julgeoleku nõunikega.

Bloomberg hoiatas siiski, et läbirääkimiste plaanid on arutlusel ja võivad veel muutuda.

Teates märgitakse, et kõnelused on jätkuks eelmisel nädalal Pariisis toimunud kohtumisele, kus USA jagas ettepanekuid relvarahu tagamiseks ning Venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu sõlmimiseks.

Varem on Bloomberg teatanud, et USA on valmis lepingu osana muu hulgas leevendama Moskva-vastaseid sanktsioone.

USA ettepanek külmutaks efektiivselt rindejoone, kusjuures Venemaa säilitaks de facto kontrolli suurema osa territooriumi üle, mida tema väed praegu Ida- ja Lõuna-Ukrainas okupeerivad.

"Ukraina eesmärk liituda sõjalise liiduga NATO arutusele ei tule, kuigi igasugune leping peab sisaldama Kiievile julgeolekugarantiisid, et tagada mistahes kokkuleppe elluviimine," märgiti uudises.

Ukraina delegatsioon saabub kolmapäeval Londonisse relvarahukõnelusi pidama, kinnitas juba esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski.

"Sel kolmapäeval teevad meie esindajad tööd Londonis. Ukraina, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA – me oleme valmis liikuma edasi nii konstruktiivselt kui võimalik," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

USA suursaadik Brink avaldas ukrainlastele hüvastijätusõnumi

USA ametistlahkuv suursaadik Ukrainas Bridget Brink avaldas esmaspäeval hüvastijätuvideo, milles võttis kokku oma kolmeaastase teenistuse.

Brink ütles selles, et USA suursaadikuna Ukrainas teenimine oli olnud tema elu suurimaks auks.

Diplomaat meenutas Ukrainasse saabumist 2022. aasta mais ehk ajal, mil riik võitles oma ellujäämise nimel. "Neil algusaegadel oli missioon lihtne: aidata Ukrainal vabaks jääda," sõnas saadik.

Brink tõstis esile erinevaid toetusvorme, mida USA on Ukrainale täiemahulise sissetungi ajal pakkunud, mille hulgas sõjaline ja humanitaarabi, abi teraviljaekspordi säilitamisel, jõupingutused energiasektori ülesehitamisel ja toetus reformidele, mis viivad Ukrainat Euroopa Liidu liikmelisuse suunas.

"Ukraina on õigustatult võitnud vapra rahva maine, kes kuulub Euroopasse – suveräänne partner, kes on tugev, sitke ja uuendusmeelne. Kuid töö ei ole tehtud. Toetame õiglast ja püsivat rahu," rääkis Brink.

Samuti avaldas diplomaat tänu kõigile, kellega ta viimase kolme aasta jooksul koostööd tegi. Eriti oma meeskonnale USA saatkonnas Kiievis.

Meediaväljaanded teatasid juba mõni nädal tagasi, et USA suursaadik Brink plaanib oma ametikohalt lahkuda ja enneaegselt tagasi astuda. USA välisministeerium kinnitas hiljem ametlikult, et Brink oli oma diplomaatilise lähetuse Kiievis lõpetanud ja naaseb Ameeria Ühendriikidesse.

Kuigi tema lahkumise ametlikku põhjust ei avaldatud, siis teatas väljaanne Financial Times informeeritud allikatele viidates, et Brink esitas tagasiastumisavalduse kasvavate poliitiliste erimeelsuste tõttu USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 943 060 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 10 683 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 296 (+19);

- suurtükisüsteemid 26 689 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1367 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1140 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 33 388 (+118);

- tiibraketid 3148 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 45 458 (+134);

- eritehnika 3859 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.