Praegu on Eestis kasutusel kolm raamatukogusüsteemi. Ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem ehk ÜÜRS peaks olema terviklik lahendus, mis ühendab seni kasutusel olevad süsteemid ja võimaldab lugejal kasutada ühtset e-kataloogi. Siiani on Eesti Rahvusraamatukogu kuulunud koos ülikoolide teadusraamatukogudega ühte konsortsiumisse ELNET, mis lugejale on tuntud ilmselt tänu e-kataloogile ester.ee. Kultuuriministeerium loodab, et teadusraamatukogud ühinevad ka uue ÜÜRS-iga.

"Praegu on selles ELNET konsortsiumis, mille kaudu teadusraamatukogusüsteemi hallatakse, ka rahvusraamatukogu ja kõik ju maksavad liikmemaksu. Kui rahvusraamatukogu sealt välja astub, siis mõjutab see ju ka teadusraamatukogude koostööd, süsteemi võimekust, arenguperspektiivi," rääkis ministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.

Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor, teadusraamatukogude nõukogu esimees Andres Kollist tõdes, et ÜÜRS-i arendatakse praegu eeskätt rahvaraamatukogude vaatenurgast ja teadusraamatukogule ei pruugi see sobida.

"Teadusraamatukogude spetsiifilised vajadused on sealt välja jäänud, neid ei ole arvestatud. Kujutatakse ette, et see ühine suur infosüsteem saab rahuldada kõiki, alates väikesest külaraamatukogust kuni suure ülikooli vajadusteni. Need kõik on tähtsad, aga need on erinevad asjad ja neid ei saa sedaviisi arendada. See on ülikoolide arvamus."

Kollist tõi ka näite teadusraamatukogude spetsiifikast: "Meie majas on üks vägevamaid digiteerimiskeskusi. Selle digiteerimiskeskuse tegevuse seostamine infosüsteemiga on väga spetsiifiline asi. Üliõpilasele töölaua loomine on midagi muud kui rahvaraamatukogu töö. Lisaks teksti- ja andmete töötlus."

Ka Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson on pisut mures. "Näeme ohukohana teadusinformatsiooni hankimist ja selle jagamist. See on väga spetsiifiliselt akadeemilise asutuse osa ja me teeme seda iga päev. Rahvusraamatukogu aga ei ole varem sellega sellisel moel tegelenud," nentis ta.

Teadusraamatukogud annavad endale aru, et riigil ei ole mõistlik pidada ja arendada mitut süsteemi. Andres Kollist pakkus lahenduseks ühisasutust, kus otsused võetaks vastu sellisel viisil, et see rahuldab nii ülikoole kui ka rahvaraamatukogusid. "See omakorda tähendab põhimõtteliselt seda, et tuleb tagada spetsiifiliselt teenused, spetsiifiline raamatukogu kasutamise võimalus ühtepidi tippteadlasele, üliõpilasele ja teisipidi nendele inimestele, kes on rahvaraamatukogudes."

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm kutsus teadusraamatukogusid aktiivsemalt töörühmades osalema, sest praegu on veel võimalik asju muuta.

"Raamatukogusüsteemi hankedokumenti alles pannakse kokku ja seal ju kirjeldatakse, millised on need funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded sellele süsteemile. Tuleks osaleda kõikidel infoüritustel ja töörühmades," soovitas Talihärm.

Ta lisas, et andmekogu asutamisel on kavas laiendada ka rahvusraamatukogu nõukogu koosseisu, et oleks ka rahvusraamatukogu juhtimisel paremini esindatud kõigi osapoolte huvid, nii kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude huvid kui ka teadusraamatukogude huvid.

Raamatukogusüsteemi hange on kavas läbi viia selle aasta lõpus või järgmise alguses, järgmise aasta jooksul toimub andmete ülekandmine uude süsteemi ja ÜÜRS peaks tööle hakkama 2027. aastast.