Nii ametnikud kui ajakirjandus on saanud hulka abipalveid Tartust Vabriku ja Kivi tänavatelt, kus asuvad kaks ühele omanikule kuuluvat kolemaja, kuhu on koondunud peamiselt eksvangid ja allakäigutrepi eri astmetel isikud.

Kasinate tingimustega 27-ruutmeetrise korteri eest küsib majaomanik seal elavalt Marguselt koos kommunaalidega ühes kuus üle 700 euro. Sarnases seisundis korterite eest samas majas isegi veel rohkem.

"Minu korter ei ole kõige hullem, all pidi tuhande (euro) ringis maksma," ütles Margus.

Marguse kasutuses elupind esindab omapärast ärimudelit, kus räämas korteri eest küsitakse krõbedat hinda esiteks seepärast, et seda tüüpi klientuuri väga mujal vastu ei võeta, aga teisalt nad ka väga ei hooli, sest tihti katab enamuse üürist omavalitsuse toimetulekutoetus.

Tartus tegeleb selle äriga kinnisvaraettevõtja ja restaureerimishuviline Heino Ligi, kelle firmadele Nodus ja Nodus Haldus kuulub mitme maja peale kokku mitukümmend erinevas seisus korterit.

Ligi keeldub kaamera ette tulemast, kuid tunnistab, et aadressidel elab mitmeid eksvange ja muidu sotsiaalselt kehval järjel inimesi. Enda sõnul on ta heategija, sest keegi teine sellise taustaga inimesi oma korterisse võtta ei soovi.

"Ma olen püüdnud nendele inimestele, kes on elu hammasrataste vahele jäänud, anda peavarju. Nad on sotsiaaltoega inimesed ja nendel kuskile minna ei ole," lausus Ligi.

"Ma ei saa tema käitumist lõpuni hukka mõista, sest et need inimesed vajavad eluruumi, ja olukorras, kus suur osa Tartu üürikorteri omanikest ei taha nendele inimestele eluruumi anda, siis tema ikka on leidnud need võimalused ja annab eluruumi. Nendel inimestel on peavari ja nad viibivad keskkonnas, kus tegelikult on olemas palju tugiteenuseid, neil on võimalus tööle minna," rääkis Tartu abilinnapea Reno Laidre.

Kui paljud korterid on laiali erinevates hoonetes, siis on ka majasid, mis kuuluvad täielikult Ligi firmale. Ühelt poolt on need omalaadsed eraomandis sotsiaalmajad, teisalt kurikuulsad aadressid, sest läheduses elavate kodanike sõnul koguneb majades kahtlane ja kohati kriminaalne kaader.

Üks selline maja asub siin Kivi tänaval. Ja nii nagu mujal on ka siinse maja naabruses elavad inimesed mures oma turvalisuse pärast, seda enam häirekeskuse statistika järgi on siia aadressile keskmiselt üks väljakutse nädalas.

"Ikkagi reaalselt on see, et seal inimesed saavad nuga ja peksa," ütles Kivi tänava elanik "Triinu".

"Kuu või kolm nädalat tagasi, kui ma tulin töölt koju, siis nägin, et oli mitu politseibussi, kiirabi ja siis seal oli keegi nuga saanud ja ta viidi ära," lausus Kivi tänava elanik "Madis".

Sarnaseid ebameeldivusi kurdavad ka teise probleemse, Vabriku tänaval asuva maja naabrid. Kui "Pealtnägija" argipäeva lõuna paiku majasid väisas, valitses suhteline vaikus.

Paljud majaelanikud ei taha avalikult rääkida, kuid näiteks kümme aastat tapmise eest vangis istunud ja kolme kuu eest vabadusse saanud mees kutsub ajakirjaniku ilma kaamerata lahkelt tuppa, kiidab nii korterit, selle omanikku Heino Ligi kui ka rahumeelseid naabreid.

Samal ajal pikutab tema ukse taga silmnähtavalt vintis härra, kes on tulnud külla sõbrale, aga saab möödujalt peapesu.

Lisaks naabritele ebamugavuse valmistamisele koormavad kolemajad ka operatiivteenistusi. Häirekeskuse statistika järgi ei ole Kivi ja Vabriku tänava majad küll päris Tartu väljakutsete tipus, aga viimase aasta jooksul tehti väljakutse Kivi tänavale 50 korral ja Vabriku tänavale 62-l, mis teeb keskmiselt rohkem kui kord nädalas. Enamasti reageerib politsei ja kiirabi, aga mõnel korrad ka tuletõrje.

"Väljakutsed on seinast seina, on väljakutseid, kus toimub öörahu rikkumine, alkoholi pruukimine; on väljakutseid, kus antakse teada, et ei ole elukaaslane tagasi tulnud, et otsitakse taga; on väljakutseid, kus me räägime hoopis varastatud esemetest ja nii edasi," lausus Tartu politsei piirkonnavanem Siim Linnard.

Muuhulgas on politsei Vabriku tänavalt ära korjanud varastatud jalgrattaid ja muud kraami..

Üks kõmulisem juhtum leidis aset 2022. aasta septembris, kui Kivi tänava majas kõlasid lasud ning teatati pantvangidraamast. Suurte jõududega reageerinud politsei avastas, et purjus kodanik paugutas stardipüstolist.

Naabrite jaoks on kõige hirmutavam, et paar aastat tagasi otsiti avalikult taga, nabiti kinni ja mõisteti lõpuks ka pedofiilias süüdi mees, kes figureeris Kivi tänava majas.

"Seal oli selline juhus, et see pedofiil meelitas lapsed Kivi tänava lõpus olevasse parki ja mina tean seda lugu nii, et need lapsed pääsesid ära ja põgenesid ära, aga siis vanemad teavitasid kogukonda hästi laialdaselt ja õnneks ta püüti kinni," rääkis "Triinu".

"See joomine ja need operatiivsõidukid, see on üks asi, teine asi ongi pedofiilia, selline hirm, et kuna siin on koolid ja lasteaed läheduses, siis see on natuke tõsisem teema," ütles "Madis".

"Mina isana täpselt samamoodi ei tahaks, et minu lapsed selliste isikutega kokku peaksid puutuma, et selles võtmes me saame täielikult aru ja me peamegi reageerima sellistele sündmustele," lausus Linnard.

"Ilmselgelt see häirib ja see on koostöökoht ka linnale ja politseile tulevikuks, et mõelda, et mis need meetmed on, et neid häiringuid leevendada. Aga mida me ei saa teha – me ei saa eraturule minna ja öelda inimesele, et kellele ja kas ja kuidas sa pead oma eraomandis olevat korterit välja rentima," ütles Laidre.

Suhtlesime härra Ligiga telefonis ning ta saatis ka põhjalikud kirjalikud kommentaarid. Ligi sõnul ei suuna ta oma teenust sihilikult eluheidikutele, aga see on ennast taastootev ring – kuna enamik elanikke on juba sellised, siis teistsugust rahvast üürilisteks ei kipu. Samuti on tema sõnul korterid välja rentides heas seisus, aga mitmed üürilised rüüstavad neid ise. Justkui omasoodu on talle kuuluvatest korteritest kujunenud sotsiaalpinnad.

Heino Ligil pole küll linnaga sõlmitud ühtegi lepingut, aga tema sõnul pöörduvad isegi omavalitsuse sotsiaaltöötajad tema poole, kui nad otsivad hädalistele üüripinda Tema võtab nad vastu ja küsib äärmiselt kasinas seisus pindade eest suurusjärgus 400 kuni 500 eurot kuus. See sisaldab ka nii-öelda talumistasu.

"See on keskeltläbi jah mingi 1,3 korda kõrgem keskmisest hinnast, aga see ongi kõik sellega seoses, et üldse niisuguste inimestega tegelda," lausus Ligi.

Kui loo alguses tutvusime Tähe tänaval elava Margusega, kes maksab 27 ruutmeetri eest 405 eurot üüri, pluss talvel 300 eurot kommunaale, siis sarnased tingimused ja kulud on ka Kivi tänava majas elaval Ingel. Linnavalitsus maksab osa korteri üürist kinni. 

Siin jõuamegi ärimudeli tuumani. Omanik võib koledate korterite eest küsida turuhinnast kõrgemat tasu, sest paljud üürileandjad ei soovi endiseid vange või muidu raskustes tegelasi oma pindadele, teisalt pole selle kontingendi jaoks tihti vahet, sest üüri tasub sotsiaaltoe arvelt hoopis omavalitsus.

Delikaatsetele isikuandmetele viidates ei anna Tartu linn aadressi täpsusega ülevaadet, aga näiteks märtsis kandis Tartu linn Ligi firmadele 28 korteri eest kokku üüri 17 000 eurot ehk 12 kuu peale arvutatuna suurusjärgus 200 000 eurot.

"Esmalt ikkagi määratakse toimetulekutoetus isikule ja kantakse (raha) isikule. Aga kui sellel isikul on näiteks võlad, kohtutäiturid kaelas, siis see raha, mis on mõeldud eluasemekulude katmiseks, ei jõua üürileandjale ja viib olukorrani, kus tegelikult linn annab eluaseme kulude katmiseks raha, aga inimene jääb ikkagi eluasemest ilma. Seda ei tohi juhtuda, sest see, et inimene jääb täiesti peavarjuta, on ikkagi sotsiaalne katastroof," lausus Laidre.

Ühelt poolt on naabrite mure ja hirm mõistetav, aga laiem on küsimus, kuhu peaks probleemse kontingendi elama panema, kui kohalikul omavalitsusel pole näiteks vanglast vabanevale isikule sotsiaalkorterit pakkuda.

"Linnal on omad sotsiaaleluruumid ja meil tegelikult on neid ligi 500 ja need on kõik kasutuses, seal elatakse sees. Me remondime seda ja need on päris heade tingimustega, need ruumid. Meie eesmärk on see, et inimesed saaksid ise hakkama. Ka need inimesed, kes meil elavad linna sotsiaaleluruumides, keda on ligi 500 inimest, me ikkagi sotsiaaltöötajatega pidevalt nõustame ja otsime lahendusi, et inimesed saaksid elus niivõrd heale järjele, et nad suudaksid eraturult pinda rentida, ise hakkama saada. Meie eesmärk ei ole kuidagi kasvatada seda fondi, et võimalikult palju inimesi sotsiaalelu ruumides hoida," rääkis Laidre.

Ligi on Pealtnägija tähelepanust häiritud. Ta lubab majad lähiajal korda teha ja salvestuse ajaks käibki Kivi tänava maja keldris juba remont, aga teisalt ütleb, et soovimatu tähelepanu pärast kupatab seal elavad inimesed tänavale. 

Tartu linn ütleb, et nemad siiski ei soovita elanikel Ligilt kortereid üürida, vaid vastupidi – tema pinnad on kallid ja üüriturult leiaks tegelikult odavama ja parema, lihtsalt sageli ei taha korteriomanikud sotsiaalselt kehval järjel inimesi oma korteritesse üüriliseks võtta.