Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 26. aprillil kell 20.25:

- Zelenski kohtus Vatikanis Trumpi, Starmeri ja Macroniga;

- Trump ähvardas Putinit sanktsioonidega;

- Ukraina: Venemaa kaotas Kurski operatsiooniga 62 400 sõdurit;

- Trump: Venemaa ja Ukraina on väga lähedal relvarahuleppele;

- Venemaa väitel on ukrainlased Kurskist välja tõrjutud, Ukraina eitab;

- Bloomberg: Ukraina on pärast USA abi lõppemist häkkeritele kerge saak;

- Venemaa teatas 45 Ukraina drooni allatulistamisest.

Zelenski arutas Trumpiga tingimusteta vaherahu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus paavst Franciscuse matuste eel veerandtunniseks kohtumiseks USA president Donald Trumpiga.

USA Valge Maja andis aga teada, et kahe riigipea kohtumine oli olnud väga tulemuslik.

"President Trump ja president Zelenski kohtusid täna eraviisiliselt, nende jutuajamine oli väga tulemuslik," ütles Valge Maja kommunikatsioonidirektor Steven Cheung.

Zelenski kõneisik ütles, et kohtumine vältas veerand tundi ning riigijuhid nõustusid kõnelusi jätkama, võib-olla isegi hiljem laupäeval. Teist kohtumist siiski ei toimunud, Zelenski esindaja sõnul polnud selleks lihtsalt aega.

Zelenski teatas hiljem sotsiaalmeedias, et arutas kohtumisel Trumpiga võimalikku tingimusteta relvarahu Venemaaga.

"Me arutasime teineteisega paljut. Ootan tulemusi kõige osas, mida arutasime. Meie inimeste elude kaitsmist. Täielikku ja tingimusteta relvarahu. Kindlat ja kestvat rahu, mis hoiab ära uue sõja puhkemise. Väga sümboolne kohtumine, millel on potentsiaali saada ajalooliseks," ütles Zelenski.

Trump ja Zelenski lävisid näost-näkku esimest korda pärast skandaalset kohtumist USA Valges Majas veebruaris. USA president noomis toona Ukraina presidenti, et see pole olnud piisavalt tänulik Ameerika toetuse eest.

Ukraina presidendiamet avaldas ka pildid, kus lisaks Trumpile ja Zelenskile on nendega koos Vatikani Püha Peetruse basiilikas veel ka Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Zelenski kohtub laupäeval Roomas matuste järel ka Macroni ja Euroopa Komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga.

Trump ähvardas Putinit sanktsioonidega

Venemaa juht Vladimir Putin ei tohiks pommitada tsiviilpiirkondi Ukrainas ja seetõttu peaks kaaluma sekundaarsete sanktsioonide kehtestamist, ütles laupäeval USA president Donald Trump.

"Pole mingit põhjust, miks Putin oleks pidanud viimase paari päeva jooksul tulistama rakette tsiviilaladele, linnadesse. See paneb mõtlema, et kas ta ikka tahab sõda lõpetada," lausus Trump.

"Ta lihtsalt venitab ja sellele peab andma teistmoodi vastuse, läbi panganduse või sekundaarsete sanktsioonide. Liiga palju inimesi sureb," lisas ta.

Ukraina: Venemaa kaotas Kurski operatsiooniga 62 400 sõdurit

Venemaa on alates Ukraina vägede sissetungist mullu augustis kaotanud Kurski oblastis 62 400 sõdurit, teatas Ukraina kindralstaap.

Nendest 25 200 sõdurit on surnud ja 36 200 vigastatud, lisati.

"Lisaks on 983 sõdurit võetud vangi. Selle tulemusel toimus vangiude vahetus ja see lubas sadadel Ukraina sõduritel pöörduda tagasi koju," ütles kindralstaap.

Venemaa väitel on ukrainlased Kurskist välja tõrjutud, Ukraina eitab

Vene armee on ukrainlased Kurski oblastist täielikult välja tõrjunud, ütles kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov laupäeval Venemaa juhile Vladimir Putinile.

"Täna vabastati Kurski oblastis Ukraina vägede käest viimane asula, Gornali küla," ütles Gerassimov telekohtumisel Putiniga.

Ukraina relvajõudude teatel ei vasta Venemaa väited tõele ning operatsioonid Kurski oblastis jätkuvad. Lisaks on ukrainlaste teatel nende väed aktiivselt operatsioone läbi viimas ka Venemaa Belgorodi oblastis.

Trump Roomas: Venemaa ja Ukraina on väga lähedal relvarahuleppele

USA president Donald Trump saabus reedel Itaalia pealinna Rooma, et osaleda paavst Franciscuse matustel. Matustele saabunud riigipea märkis, et Venemaa ja Ukraina on relvarahuleppele väga lähedal.

Riigipea kutsus mõlemat poolt kohtuma ja relvarahuleppe ka päriselt lõpule viima.

""Hea päev kõnelustel ja kohtumistel Venemaa ja Ukrainaga. Nad on väga lähedal kokkuleppele. Kaks poolt peaksid nüüd kohtuma, väga kõrgel tasemel, ja selle lõpule viima," postitas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social peatselt pärast Itaalia pealinna saabumist.

Trump kommenteeris olukorda vaid mõned tunnid pärast seda, kui tema erisaadik Steve Witkoff ja Venemaa president Vladimir Putin olid osalenud kõnelustel Venemaa pealinnas Moskvas.

Varem oli Trump sotsiaalmeedias sõnanud, et enamikus olulistest punktidest on kokku lepitud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede hilisõhtuses videokõnes, et tingimusteta relvarahuga nõustumiseks on vaja Venemaale avaldada reaalset survet.

Zelenski ütles reedel BBC-le, et Ukraina ja Venemaa vahelisi küsimusi võiks arutada, kui lepitaks kokku täielikus ja tingimusteta relvarahus.

Väidetavalt peaks Ukraina USA rahulepingu alusel loobuma suurtest maa-aladest, mille Venemaa on annekteerinud.

Trump on öelnud, et lubaks Venemaal Krimmi poolsaare endale jätta, kirjutab BBC. Venemaa annekteeris poolsaare ebaseaduslikult 2014. aastal.

Bloomberg: Ukraina on pärast USA abi lõppemist häkkeritele kerge saak

USA küberturbe rahastamise kärpimine on muutnud Ukraina veelgi haavatavamaks häkkerirünnakutele, eriti Venemaalt lähtuvatele, kirjutas reedel Bloomberg.

President Donald Trumpi administratsiooni otsus vähendada toetust programmidele, mis kaitsevad valitsus- ja erastruktuure, on avaldanud tõsiseid tagajärgi Ukraina riiklikule küberjulgeolekule.

Viimase viie aasta jooksul eraldas USA rahvusvahelise arengu agentuur USAID rohkem kui 200 miljonit dollarit Ukraina küberjulgeoleku tugevdamisele. Samuti anti abi riikliku julgeoleku agentuurile ja USA küberväejuhatusele.

Agentuur märkis, et see toetus oli küberrünnakute eest kaitsmisel otsustava tähtsusega. Rünnakud olid suunatud Ukraina valitsusasutuste, energiafirmade ja telekommunikatsiooni võrkude vastu.

Pärast seda, kui president Trump hakkas USA välispoliitilisi prioriteete üle vaatama, lõpetati paljud neist programmidest.

Kiievis tegutsev küberturbeekspert Jehor Aušev märkis väljaandele, et küberoperatsioonide järsk lõpetamine on muutnud Ukraina Kremli rünnakute suhtes haavatavaks. "Nüüd on Ukrainast saanud Venemaa häkkerite jaoks kerge sihtmärk, millel võivad olla riigi julgeolekule rängad tagajärjed," ütles ta.

USA välisministeeriumi ametnikud sõnasid, et Ukraina küberturbe programmide rahastamine vaadatakse üle, arvestades seda, kui hästi need aitavad kaasa Trumpi administratsiooni eesmärkide saavutamisele.

Venemaa teatas 45 Ukraina drooni allatulistamisest

Vene õhutõrje hävitas öösel nelja oblasti kohal 45 Ukraina drooni, väitis Vene kaitseministeerium laupäeval. 

"27 mehitamata lennuvahendit neutraliseeriti Kurski, 16 Belgorodi, üks Rostovi ja üks Lipetski oblasti kohal," teatas ministeerium. Seda teavet ei ole kontrollitud.