Laupäeval kogunesid riigijuhid Vatikani, et saata viimsele teele paavst Franciscus. Üksteise järel avaldasid lahkunud paavstile austust Ameerika Ühendriikide president, kroonitud pead ja Ukraina president, kellele saabumist aplausiga tervitati. Paavsti matustele ei jäta maailma tipud juba niisama minemata.

Paavsti tegemisi jälgitakse ja tema visiitidele elatakse kaasa ka riikides, kus katoliiklasi pole kuigi palju.

Ühelgi nii väikesel riigil pole maailmas sellist mõju kui Vatikanil. Vatikan on väike, sest territooriumi suurus on kõigest 44 hektarit ja veel lisaks veel 4 kirikut Roomas.

Ajaloolasest katoliiklane Toomas Abiline ütleb, et olgugi riik on pindalalt väike, on riigi autoriteet suur.

"Eks see on ju selline moraalne autoriteet – riik on väike, aga tegelikult Rooma paavst on rohkem kui miljardi inimese usuline juht ja liider. See on väga suur jõud. See on suurim kristlik konfessioon – Rooma Katoliku kirik. Ja paavst on kõike seda juhtimas," sõnas Abiline.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles, et Vatikan on mänginud ja mängib kogu maailmas olulist rolli just keerulistel ja pöördelistel aegadel. Seda nii otseselt kui ka kaudsemalt poliitilisi sündmusi kujundades.

"Viimastel aastakümnetel on Vatikan mänginud ju ka Euroopa poliitilistes arengutes väga tõsist rolli. Kui me meenutame Johannes Paulus II-st. On ju öeldud korduvalt, et tema panus sellesse, et üldse Nõukogude Liidu blokk lagunes ja Kesk- ja Ida-Euroopa riigid said sealt välja. Seal on tema teene väga suur. Kui vaadata ka viimaseid paavste ja Vatikani tegevust, siis ta on liikunud selliselt otseselt poliitiliselt tegevuselt rohkem üldhumaansete ja väärtusküsimuste peale."

Paet märkis, et Euroopale läksid poliitiliselt korda ka paavst Franciscuse sõnumid, mis puudutasid immigratsioonitemaatikat.

"Kui katoliku kiriku pea ja paavst sellel teemal on sõna võtnud, oma hoiakuid väljendanud, siis kindlasti see on tekitanud ka vastukaja paljudes Euroopa ühiskondades ja mitte ainult religioosselt pinnalt, vaid laiemalt – ühiskondliku väärtussüsteemi pealt. Võib öelda küll, et jätkuvalt Vatikan ja tema pea ehk paavst suudab ühiskondades olulistes teemades kaasa rääkida ka seal, kus võib olla ühiskonna enamus ei kuulu isegi katoliku kirikusse," rääkis Paet.

Tänapäeval võimendab paavsti sõnumit lisaks meediale ka sotsiaalmeedia. Tallinna Piiskopkonna esindaja Marge Paas ütles, et paavst Franciscus kasutas kõiki kommunikatsioonivahendeid, et ennast kuuldavaks teha.

"Paavst on selline väljastpoolt moraalne autoriteet ja seda on vaja inimestel. Eriti täna, kui me vaatame, mis maailmas toimub. Franciscus oli kommunikatsiooni mõttes väga hea paavst, sest tema sõnumid olid väga lihtsad. Väga hästi sõnastatud," sõnas Paas.

Vatikani linnriik moodustati paavsti ja Itaalia valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikanis on koos nii riik kui ka kirik. Vatikani territooriumil tegutseb Püha Tool, mis on kiriklik struktuur. Just Püha Tool on see, mis viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Praegu on Vatikanil diplomaatilised suhted 180 riigiga.

Vatikani riigi varasemas ajaloos on olnud paremaid ja kehvemaid aega. Kui täna hoolitsevad paavsti turvalisuse eest Šveitsi kaardiväelased, siis ajaloost on teada ka periood, kui riigil oli oma sõjavägi.

"Enne Vatikani linnriigi loomist 1929 eksisteeris pikka aega kirikuriik, mis oli riik, kus paavstil oli nii usuline kui ka ilmalik võim. See eksisteeris kuni 1870. aastani ja seal oli olemas sõjavägi. Seal oli olemas isegi merevägi," märkis ajaloolane Toomas Abiline.

Tänapäeval saab paavst, keda ametlikult nimetatakse ka monarhiks, kasutada ainult vaimujõudu. Peagi astub maailma ette uus paavst. Urmas Paet ütles, et ootaks uuelt paavstilt eelkõige sõnumit, mis aitaks lõpetada vägivaldsed konfliktid maailmas.

"Kui me vaatame siin viimaseid aastaid, kasvõi ka Euroopas, kuivõrd lihtne on alustada kasvõi absurdsetel eesmärkidel sõda ja inimeste tapmist, ja see lihtsalt jätkub 21. sajandil. Kui me vaatame sedasama väärtusruumide kokkupõrget – autoritaarne maailm, kes arvab, et õigus on neil, kellel on rohkem jõudu. Tulla tagasi nende printsiipide juurde maailmas, millest me lootsime, et oleme lahti saanud ehk et kel jõud sel õigus," rääkis Paet.

Tallinna Piiskopkonna esindaja Paas täheldas, et uus paavst peaks olema hea diplomaat. "Ta peaks olema ka hea läbirääkija, küllaltki neutraalne, mitte tugevaid seisukohti [võttev], sest need võivad kohe tekitada väärtõlgendust. Teiselt poolt ta võiks ikka jätkata Franciscuse teed olla selline inimlik ja isalik. Võiks olla ka rahulik, kellele toetuda ja selline inimeste paavst," ütles Paas.