Sõja 1161. päev: Ukraina süütas raketirünnakuga Vene naftabaasi Novorossiiskis

Ukraina korraldas esmaspäeva õhtul õhurünnaku Venemaa Krasnodari krais asuvale Novorossiiski naftabaasile, põhjustades seal suure tulekahju.
Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 29. aprillil kell 22.55:
- Ukraina süütas raketirünnakuga Vene naftabaasi Novorossiiskis;
- Venemaa teatas 51 Ukraina drooni allatulistamisest;
- Ukraina kaotas hävitaja Su-27, piloot katapulteeris;
- Venemaa võib laiendada põhjakorealaste osalust sõjas Ukraina vastu;
- Vene droon rikkus Ukrainat rünnates Rumeenia õhuruumi;
- Zelenski kritiseeris Putini relvarahu: miks nii hilja ja lühiajaline?
- Rubio Lavrovile: aeg on lõpetada see mõttetu sõda;
- Ukraina: Kreml valmistab venelasi ette elatustaseme languseks;
- Zelenski tervitas Venemaa sõjaväejuhtide tapmist;
- Zelenski sõnul on maavarade leping muutunud paremaks;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit;
- Rubio: USA lõpetab vahendamise, kui edusamme ei tehta.
Ukraina süütas raketirünnakuga Vene naftabaasi Novorossiiskis
Ukraina korraldas esmaspäeva õhtul õhurünnaku Venemaa Krasnodari krais asuvale Novorossiiski naftabaasile, põhjustades seal suure tulekahju.
"Vene kanalid sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram teatasid suurest tulekahjust Novorossiiski piirkonnas. Kohalikud uudised teatasid diiselkütusemahuti tulekahjust tööstuspiirkonnas," kirjutas sotsiaalmeediakeskkonnas X sõjasündmusi jälgiv Anton Geraštšenko. Tulekahju suuruse järgi otsustades polnud mahuti väike. Kohalikelt võimudelt pole veel kommentaare tulnud, lisas ta.
Russian Telegram channels report a large fire in the area of Novorossiysk, Krasnodar region of Russia.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) April 28, 2025
Local news reported a "diesel fuel tank fire in industrial area". Judging by the size of the fire, the tank was not small.
No comments from local authorities yet. pic.twitter.com/JlMVyuq3TH
Pisut varem oli kasutaja MAKS24 kirjutanud X-is, et Venemaa infokanalid teatasid raketiohust ja hiljem kirjutasid, et piirkonda lendas Ukraina tiibrakett Neptun.
Probably, video show the aftermath of the Neptune anti-ship missile strike in the village of Kirillovka, near Novorossiysk.
— MAKS 24 (@Maks_NAFO_FELLA) April 28, 2025
❗️At 21:10, Russian monitoring channels wrote about the missile threat, and later wrote that Neptune was flying. pic.twitter.com/0A7Ce31krb
"Pärast kahte kuud, mil Ukraina peatas kõik rünnakud Venemaa naftataristu vastu (mis on AINUS asi, millest Putin hoolib), on see nüüd läbi. Arvatavad Neptuni raketid tabasid just äsja Novorossiiski naftabaasi," tõdes kasutaja Jay in Kyiv samas keskkonnas.
After two months in which Ukraine stopped all strikes on Russian oil infrastructure (which is the ONLY thing Putin cares about), it's over.
— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) April 28, 2025
Suspected to be Neptune missiles have just struck Novorossiysk's oil gear. pic.twitter.com/AWpcthpnBH
Kasutaja LX kirjutas, et tabamuse sai Novorossiiski lähedal asuva kaubaautode seisuplatsi kõrval paiknev kütusehoidla.
Venemaa ametlikud võimud pole põlengut ja selle põhjusi kommenteerinud.

Droonid ründasid Venemaal Savasleika lennuvälja ja lõhkeainetehast
Venemaa Nižni Novgorodi oblastis ründasid tundmatud droonid Savasleika sõjaväelennuvälja ja lõhkeainetehast, mis asub samas oblastis Dzeržinski linnas, teatas teisipäeval portaal Unian viitega erinevatele allikatele.
"Täna öösel ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis Kulebaki ringkonnas Savasleika õhujõudude baasi (sõjaväeosa 83122) ja Dzeržinskis asuvat lõhkeaineettevõtet J. Sverdlovi nimelist tehast, mis kuulub Venemaa sõjatööstuskompleksi," kirjutas portaal.
Esialgsetel andmetel ründas sõjaväelennuvälja vähemalt kaheksa drooni, millest seitse tulistati alla, ja tehast rünnati kahe drooniga. Ettevõtte töötajad evakueeriti ja rünnaku tagajärgede kohta ei ole midagi kindlat teada.
Waltz: Venemaa ja Ukraina peavad kokkuleppele jõudma, Trump ei oota
Moskva ja Kiiev peaksid Ukraina sõja lahendamises kokkuleppele jõudma nii kiiresti kui võimalik. USA president Donald Trump ei kavatse taluda diplomaatilises protsessis liigseid viivitusi, ütles presidendi riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz.
"Nüüd peavad nii Venemaa kui ka Ukraina liikuma kiiresti kokkuleppe poole, enne kui president Trump kannatuse kaotab," kirjutas Waltz ajalehele The National Interest avaldatud artiklis, mis käsitles Trumpi esimest sadat ametipäeva.
Waltzi sõnul on pärast eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni "aastaid kestnud seosetut strateegiat ainult Trump suutnud nii Venemaa kui ka Ukraina läbirääkimiste laua taha tuua".
Waltz kirjutas, et pärast nädalaid diplomaatiat mõistsid mõlemad pooled, milliseid samme rahu saavutamiseks on vaja astuda.
Venemaa teatas 91 Ukraina drooni allatulistamisest
Venemaa kaitseministeerium teatas teisipäeval, et selle õhutõrjeüksused hävitasid esmaspäeval vähem kui kolme tunniga 51 Ukraina drooni, enamik neist Kurski oblasti kohal. Kokku olevat Vene relvajõud öö jooksul hävitanud 91 Ukraina drooni.
Ministeerium märkis sõnumirakenduses Telegram tehtud avalduses, et selle üksused hävitasid Kurski oblasti lääneosa kohal kella 20.20 ja 23.00 vahel 40 drooni.
Hilisema teate kohaselt tulistas Venemaa sõjavägi õhtul alla 11 drooni Rjazani oblasti kohal, kaheksa mehitamata õhusõidukit Nižni Novgorodi oblasti kohal, seitse mehitamata õhusõidukit Orjoli oblasti kohal, neli drooni Krimmi kohal, neli Musta mere kohal, kaks Moskva oblasti kohal, kaks Belgorodi oblasti kohal, ühe Kaluuga oblasti kohal ja ühe mehitamata õhusõiduki Brjanski oblasti kohal," seisab raportis.
Kokku hävitas õhutõrjesüsteem 28. aprillist kella 20.00 Moskva aja järgi kuni 29. aprillini kella 06.00 Moskva aja järgi Venemaa territooriumi kohal 91 Ukraina drooni, millest enamik - 40 - asus Kurski oblastis.
Venemaa president Vladimir Putin ütles nädalavahetusel, et Moskva väed on Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjunud pärast seda, kui Ukraina enam kui kaheksa kuud tagasi sinna piiriülese sissetungi korraldas. Ukraina kinnitusel on mõned alad oblastist veel tema käes.
Ukraina kaotas hävitaja Su-27, piloot katapulteeris
Ukraina relvajõud kaotasid esmaspäeval hävitaja Su-27, mis osales Vene droonide tõrjumise operatsioonil.
"28. aprilli 2025. aasta hommikul hävis õhuväe hävitaja Su-27 keeruka lahingmissiooni täitmisel, mille eesmärk oli pakkuda vägedele õhutoetust ja tõrjuda vaenlase droonide õhurünnak. Intsidendi põhjuseid uurib spetsiaalselt loodud komisjon, mis on juba oma tööd alustanud," teatas õhuvägi sotsiaalmeedias.
Teates märgitakse, et piloot katapulteeris edukalt, otsingu- ja päästemeeskond saabus maandumispaika õigeaegselt ning piloot viidi diagnostikaks meditsiiniasutusse. Tema elu ja tervis ei ole ohus ning tema seisund on stabiilne.
Venemaa võib laiendada põhjakorealaste osalust sõjas Ukraina vastu
Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov usub, et seni Kurski oblastis Ukraina vägede vastu sõdinud Põhja-Korea sõjaväelasi võiks kasutada ka muuudes lahingoperatsioonides.
"See on ülemjuhataja otsus. Mida iganes ta otsustab, see ka juhtub, aga ma ei välistaks seda," ütles Kartapolov teisipäeval ajakirjanikele.
Ta märkis, et Põhja-Korea sõjaväelased on oma ülesanded täitnud ja valmistuvad nüüd järgmisteks, aga millised need on, saab hiljem teada.
Vene parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni esimees peab ka õigeks, et Põhja-Korea sõdurid osaleks 9. mail Moskva Punasel väljakul toimuval võiduparaadil.
"Ma ei tea veel, aga kui nad osaleks, siis ma arvan, et see oleks õige," ütles Kartapolov ajakirjanike küsimusele vastates.
Venemaa president Vladimir Putin teatas 28. aprillil, et Korea Rahvaarmee üksused osalesid sõjalistes operatsioonides Kurski oblastisse tunginud Ukraina vägede vastu. Venemaa riigipea tänas Põhja-Korea sõjaväge ja avaldas tänu Põhja-Korea juhile Kim Jong-unile.
Vene droon rikkus Ukrainat rünnates Rumeenia õhupiiri
Vene relvajõudude üks droon rikkus ööl vastu teisipäeva Rumeenia õhupiiri, teatas riigi kaitseministeerium.
Selle pressiteenistuse teatel korraldasid Vene väed mitu droonirünnakut Ukraina tsiviilobjektide ja sadama taristu vastu Rumeenia piiri lähedal. Seetõttu kuulutati esmaspäeva hilisõhtul Tulcea maakonnas välja õhuhäire ja saadeti elanikkonnale hoiatus.
Õhuruumi jälgimiseks ja kaitsmiseks tõusid õhku kaks Rumeenia õhujõudude hävitajat F-16 ja kaks Itaalia õhujõudude hävitajat Eurofighter. Õhurünnakuhäire tühistati teisipäeval kell 4:50, misjärel naasid hävitajad oma baasidesse.
Riigi kaitseministeerium märkis, et Rumeenia radarisüsteem viitas võimalusele, et ühe drooni trajektoor võis väga lühikese aja jooksul ületada riigi õhupiiri kuni 500 meetri sügavusel Tulcea maakonnas.
Viimane kokkupuude selle õhusihtmärgiga tuvastati Ukraina territooriumil, teatas Rumeenia sõjavägi.
Rumeenia senat kiitis 27. veebruaril 2025 heaks seaduseelnõu, mis lubab Rumeenia õhuruumi rikkuvaid loata droone alla tulistada.
Zelenski kritiseeris Putini relvarahu: miks nii hilja ja lühiajaline?
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles emaspäeval Vene režiimijuhi Vladimir Putini väljakuulutatud vaherahu kommenteerides, et sõjategevuse lõpetamiseks pole vaja oodata 8. maini, et Venemaa saaks rahus oma paraadi pidada, kuna rahu saaks kehtestada kohe.
"Nüüd on veel üks manipulatsioonikatse, et mingil põhjusel peaksid kõik ootama 8. maini ja alles siis tulistamise lõpetama – tagamaks Putinile tema paraadi ajaks rahu ja vaikus. Meie väärtustame inimelusid ja mitte paraade. Seepärast usume meie ja usub maailm, et pole mingit põhjust oodata 8. maini. Samuti ei kõla hästi tulistamise peatamine mõneks päevaks, et pärast seda saaks tapmine jätkuda," rääkis riigipea.
Zelenski sõnul võiks tõelisele diplomaatiale aluse panna viivitamatu, täielik ja tingimusteta relvarahu vähemalt 30 päevaks, et tagada usaldusväärsus.
Vene president Putin andis üllatuslikult käsu kolmepäevaseks relvarahuks 8.-10. maini, mis langeb kokku Venemaa võidupüha tähistamisega. Kremli teatel kehtib relvarahu 8. mai südaööst kuni 11. mai südaööni.
Ühtlasi teatas Kreml, et Venemaa kordab valmisolekut rahukõnelusteks Ukrainaga eeltingimusteta, et likvideerida kriisi juurpõhjused.
USA president Donald Trump soovib Ukrainas püsivat relvarahu, teatas esmaspäeval riigipea kõneisik. Ta andis mõista, et Trump ei pea Putini pakutud kolmepäevast pausi sõjategevuses rahuldavaks.
"Ta on mõlema riigi juhtide suhtes üha rahulolematum," ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ajakirjanikele.
"President tahab näha püsivat relvarahu. Saan aru, et Vladimir Putin pakkus täna hommikul ajutist relvarahu. President on selgelt öelnud, et soovib näha püsivat relvarahu tapmise lõpetamiseks, verevalamise lõpetamiseks," jätkas Leavitt.
Rubio Lavrovile: aeg on lõpetada see mõttetu sõda
USA välisminister Marco Rubio ütles oma Venemaa ametivennale Sergei Lavrovile, et Ameerika Ühendriigid on pühendunud töötama Ukraina sõja lõpetamise nimel, teatas esmaspäeval USA välisministeerium.
"Ühendriigid suhtuvad tõsiselt selle mõttetu sõja lõpetamisele kaasa aitamisse," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce, kui tegi Rubio pühapäevasest kõnest kokkuvõtte.
Ukraina: Kreml valmistab venelasi ette elatustaseme languseks
Vene võimud on hakanud oma elanikkonda ette valmistama Ukraina vastu peetava sõjaga kaasnevaks eelarvetulude vähenemiseks ja sellest tingitud elatustaseme languseks .
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alluvuses tegutsev Desinformatsiooni Vastase Võitluse Keskus (CCD) viitas Vene rahandusministeeriumi laiendatud kolleegiumil ministeeriumi juht Anton Siluanovi tõdemusele, et pingeline olukord naftaturul sunnib Moskvat kulusid uue reaalsusega vastavusse viima.
"Seetõttu peame oma soovides olema mõnevõrra tagasihoidlikumad," manitses Siluanov.
"2025. aastal näeb Venemaa eelarvetulude langust madalamate naftahindade ja lääne sanktsioonide tõttu. Märtsis langesid Venemaa nafta- ja gaasitulud 17 protsenti. Ennustatakse, et aprilli lõpuks ulatub langus 22 protsendini," märkis CCD.
Naftahindade langus toob peagi kaasa tavaliste venelaste elatustaseme märkimisväärse languse ja Kreml seab jätkuvalt prioriteediks maksed Ukraina-vastases sõjas osalevatele töövõtjatele ja investeeringud relvatootmisse.
"Kavatsuseta sõda lõpetada jätkab Kreml oma kodanike arvelt kokkuhoidmist," võttis CCD kokku.
Ukraina välisluureteenistuse hinnangul on Vene rubla edasine tugevnemine geopoliitilise ebakindluse ja Venemaa väliskaubandusbilansi ebastabiilse olemuse tõttu äärmiselt ebatõenäoline.
Zelenski tervitas Venemaa sõjaväejuhtide tapmist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnustas esmaspäeval Ukraina välisluureteenistust Venemaa sõjaväe tippjuhtide tapmise eest alates sõja algusest, kuid ei maininud otsesõnu ühtegi atentaati, sealhulgas ka kõrge Vene ohvitseri surma eelmisel nädalal toimunud autopommiplahvatuses Moskva lähistel.
"Ukraina välisluure juht teatas Venemaa relvajõudude kõrgeimast juhtkonnast pärit isikute likvideerimisest. Õiglus seatakse vältimatult jalule," ütles Zelenski, viidates agentuuri juhile Oleg Ivaštšenko ettekandele.
"Juht teatas edasistest meetmetest Venemaa agentide võrgustike ja sabotööride vastu võitlemiseks Ukrainas. [Sellel on] Head tulemused. Tänan teid teie töö eest," ütles president.
Kreml süüdistab Ukrainat reedel Moskva lähedal toimunud autopommi plahvatuses, milles hukkus Venemaa relvajõudude kindralstaabi operatiivosakonna ülema asetäitja, 59-aastane Jaroslav Moskalik.
Kiievi võimud pole Moskaliki rünnaku kohta otsest kommentaari andnud. Aga see on järjekordne atentaat Venemaa kõrgete sõjaväelaste ja sõda toetavate mõjukate tegelaste vastu pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust 2022. aasta veebruaris.
Moskaliku nekroloog, mis avaldati teisipäeval Venemaa kaitseministeeriumi ametlikus ajalehes Krasnaja Zvezda ja millele olid alla kirjutanud Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov, tema asetäitjad ja kõrgemad armeeülemad, kirjeldas Moskalikut kui Venemaa ustavat poega. Seal öeldi, et alates sõja algusest saadik juhtis Moskalik kindralstaabi lahingujuhtimisrühma tööd, kuid ei andnud üksikasju selle ametikoha sisu kohta.
Ukraina luureteenistus SBU on tunnistanud, et tappis eelmise aasta detsembris Moskvas kindralleitnant Igor Kirillovi, kõrgeima auastmega Venemaa kindrali, keda Ukraina süüdistab keemiarelvade kasutamises Ukraina vägede vastu.
Zelenski sõnul on maavarade leping muutunud paremaks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et USA-ga ettevalmistatav leping Ukraina maavarade kaevandamiseks on pärast kahe poole vahelisi läbirääkimisi muutunud paremaks.
"Täna teatasid ka meie valitsusametnikud – Ukraina esindajad USA-ga läbirääkimistel – majanduspartnerluslepingust," ütles Zelenski oma õhtuses videopöördumises.
"Dokument on muutunud palju tugevamaks – õiglasemaks – ja võib olla kasulik mõlemale meie rahvale, nii Ukrainale kui ka Ameerikale."
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 950 860 (võrdlus eelmise päevaga +1060);
- tankid 10 728 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 22 352 (+14);
- suurtükisüsteemid 27 080 (+42);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1373 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1146 (+1);
- lennukid 370 (+0);
- kopterid 335 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 34 177 (+94);
- tiibraketid 3196 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 46 432 (+140);
- eritehnika 3860 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Rubio: USA lõpetab vahendamise, kui edusamme ei tehta
USA välisminister Marco Rubio hoiatas teisipäeval, et Ühendriigid lõpetavad vahendamise, kui Venemaa ja Ukraina ei esita sõja lõpetamiseks "konkreetseid ettepanekuid", ütles tema kõneisik.
"Praegu on hetk, mil mõlemad pooled peavad esitama konkreetseid ettepanekuid selle konflikti lõpetamiseks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce ajakirjanikele, märkides, et tegemist on Rubio sõnadega.
"Kui edusamme ei ole, astume selles protsessis vahendajatena tagasi."
Ta ütles, et lõppkokkuvõttes on president Donald Trumpi otsustada, kas diplomaatiaga edasi liikuda.
Vene režiimi juht Vladimir Putin tegi hiljuti ettepaneku kehtestada kolmepäevane relvarahu ajaks, mil Venemaa tähistab võitu Teises maailmasõjas, kuid lükkas tagasi Kiievi toetatud USA üleskutse kehtestada 30-päevane relvarahu.
Ühendriigid ei taha mitte kolmepäevast hetke, vaid et saaks tähistada midagi muud – täielikku ja kestvat relvarahu ning konflikti lõppu.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-STT-BNS, Reuters, Interfax-Ukraine, Interfax, LIGA.net