Tartu Riia-Vaksali liiklussõlme uputuse eelhoiatussüsteemi ei tule

Tartusse Riia-Vaksali liiklussõlme juurde uputusest teada andvat elektroonilist eelhoiatussüsteemi ei tule, sest seesuguse süsteemi loomise hindas linn ebamõistlikult kalliks. Küll peaks lähitulevikus üleujutusohtu Riia tänava viadukti all vähendama rajatav sademeveetorustik.
Aeg-ajalt kui Tartut tabab lühikese aja jooksul väga intensiivne vihmavaling, siis koguneb sajuvesi Riia-Vaksali raudteeviadukti alla ja tekitab seal autodele läbimatu üleujutuse.
"Seal sisuliselt 15 minutiga võib juba jõuda tugeva vihma puhul olukorda, kus sõidukitega enam läbi sõita ei saa," tõdes Tartu abilinnapea Raimond Tamm
Kirjeldatud olukord juhtus näiteks eelmise aasta augustis, kui Tartut tabas paduvihm - paari tunniga sadas kolmveerand augustikuu sademete normist.
Toona hakati Tartus arutama mõtet paigaldada Riia-Vaksali viadukti juurde eelhoiatussüsteem, mis automaatselt mõõdaks vee sügavust. Süsteem jälgiks anduritega veetaseme muutumist ja kui veetase jõuaks kriitilise piirini, annaks süsteem sellest ka märku, kirjeldas ERR-ile Tamm toonast ideed: "Süttiksid elektroonilised liiklusmärgid, mis omakorda annavad siis märku, et palun mitte sõita sinna liiklussõlme."
Kuna aga seesuguse süsteemi projekteerimine ja loomine läheks kokku maksma suurusjärgus 150 000 eurot, siis on linn praeguseks hinnanud mõtte ebamõistlikuks.
"See on päris suur summa ja samas ekstreemseid ilmastikuolusid meil ülemäära sageli ei ole, ehk siis selle hankega me praegu edasi ei lähe, see on tänane seisukoht," ütles Tamm.
Tamm lubas, et üleujutusohtu Riia tänava viadukti all hakkab lähitulevikus vähendama Tartu Veevärgi sadamaraudteele rajatav sademeveetorustik, mis parandab äravoolu ka Riia tänava raudteeviadukti alt ja selle ümbrusest.
Rajatav toru on 1,4-meetrise läbimõõduga ja enam kui kilomeetri pikkune, ütles Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp. "Suubub see Tähe tänava isevoolsesse sademeveekollektorisse. Kui seni kulges torustik sealt silla alt, topelttorustik, kuni Väike-Kaare otsani, kus oli pumpla, et töötada mahutina, siis eelmise aasta 6. augusti vihm, mis oli siis 80,9 millimeetrit kahe tunni jooksul selles piirkonnas, see näitas ikkagi, et hästi-hästi suure valinguga on praegune lahendus natuke vähe ja tegelikult rajame järgmist juppi sellest torustikust."
Ehitusleping toru rajamiseks on sõlmitud ja investeeringu maksumus on 1,4 miljonit.
"Ehitustööd on kavas sellel aastal, rahastamine on paigas ja õla on alla pannud ka SA KIK läbi toetusmeetme "Kombineeritud sademeveesüsteemid". Aasta lõpuks peaks toru valmis olema," ütles Kapp.
Lisaks toru ehitusele kontrollib veevärk praegu piirkonnas omavolilisi sajuveeühendusi.
Raimond Tamm lisas, et linn jätkab otsinguid elektroonilise eelhoiatussüsteemile mingisuguse alternatiivse ja soodsama lahenduse leidmiseks. "Sest üks asi on see, et toru viiks vee ära, aga teine asi on, et ka maapinnalt vee torusse jõudmine ei käi ühe ropsuga ja kuna suur hulk sajuvett koondub sellesse liiklussõlme, tegu on sellise lohu kohaga, seetõttu on vajalik mõelda, et mismoodi operatiivselt ka liikluskorraldust selles sõlmes oleks võimalik muuta."