Oluline kolmapäeval, 30. aprillil kell 20.55:

- Allikas: Ukraina droonid ründasid Vladimiri oblastis asuvat Vene sõjaväetehast;

- Macron: kaheksa kuni kümne päeva jooksul suurendame survet Venemaale;

- Trump: Putin tahab sõda lõpetada, kuid võib-olla ta lihtsalt mängib minuga;

- Kellogg: Venemaa ei ole sõda võitmas, kolmepäevane relvarahu on absurdne;

- Venemaa öistes rünnakutes Ukrainale sai üks inimene surma, 39 haavata;

- Vene droonirünnakus Harkivile sai vigastada 47 inimest;

- Seadusandja: Ukraina sõjas on hukkunud umbes 600 Põhja-Korea sõdurit;

- Ukraina pidas kinni vigase moona tarnimises kahtlustatud ametnikud;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit. 

Ukraina loodab allkirjastada kolmapäeval maavaraleppe USA-ga

Ukraina loodab allkirjastada kolmapäeval kauaoodatud maavaraleppe USA-ga, ütles presidendikantselei kõrge allikas.

Asepeaminister ja majandusminister Julia Svõrõdenko on Washingtonis, kus leppele alla kirjutatakse, ehkki selle lõppversiooni ei ole Ukraina valitsus veel heaks kiitnud, ütles allikas.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal avaldas samuti lootust, et maavaraleping Ameerika Ühendriikidega võidakse allkirjastada järgmise 24 tunni jooksul.

"Esimene asepeaminister Julia Svõrõdenko on täna teel Washingtoni. Me viimistleme meie Ameerika ametivendadega juba viimaseid üksikasju. Loodan, et lähitulevikus, järgmise 24 tunni jooksul, niipea kui kõik lõplikud üksikasjad on paigas, allkirjastatakse leping," ütles Šmõhal kolmapäeval teleusutlusees.

Allikas: Ukraina droonid ründasid Vladimiri oblastis asuvat Vene sõjaväetehast

Ukraina droonid tabasid kolmapäeva öösel Venemaal Vladimiri oblastis Muromi linnas sõjaväetehast, kahjustades kahte hoonet ja põhjustades tulekahju, ütles Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas väljaandele The Kyiv Independent.

Tehas toodab Venemaa relvajõudude, siseministeeriumi ja föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) kasutatava laskemoona süütekomponente, vahendab Venemaa National Defense.

Tehas on Ukraina ja EL-i sanktsioonide all oma rolli tõttu Venemaa sõjategevuse toetamisel.

"Rajatises toimus viis plahvatust," ütles SBU allikas. "Esialgu said kahjustada kaks hoonet ja puhkes tulekahju."

Vladimiri oblasti kuberner Aleksander Avdejev kinnitas, et Muromis asuvas laos toimus tulekahju, ja omistas selle allatulistatud droonidele.

Elanikud kinnitasid sõltumatule Venemaa väljaandeöe Astra, et Muromi tehas sai löögi.

Ukrainian drones attacked the Murom Instrument-Making Plant in Russia overnight, SBU confirmed.

The plant produces equipment for the Russian navy and aviation. At least two buildings were damaged, and a fire broke out.

The plant is under Ukrainian and EU sanctions.

Astra pic.twitter.com/egZQ7VTeUi

— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) April 30, 2025

Venemaa kaitseministeerium väitis, et üleöö peeti kinni ja hävitati 34 Ukraina lennukitüüpi drooni mitmes piirkonnas. Nende hulgas oli kolm Vladimiri, 15 Kurski, kaheksa Brjanski, seitse Oreli ja üks Belgorodi oblasti kohal.

Vladimiri oblastis, mis asub umbes 190 kilomeetrit Moskvast idas, on mitu tundlikku sõjaväeobjekti.

22. aprillil toimusid plahvatused oblastis asuvas suures relvalaos.

Macron: kaheksa kuni kümne päeva jooksul suurendame survet Venemaale

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas rahu saavutamiseks surve suurendamisest Venemaale järgmise kaheksa kuni kümne päeva jooksul, vahendas Libération, viidates presidendi usutlusele ajakirjale Paris Match.

"Järgmise kaheksa kuni kümne päeva jooksul suurendame survet Venemaale," ütles Macron.

Macroni sõnul on järgmised kaks nädalat võtmetähtsusega relvarahu saavutamisel, mida vahendab USA, aktsepteerib Ukraina ja toetavad eurooplased, kuid millega Venemaa ei ole veel liitunud.

Macron selgitas ajakirjale, et rääkis ööl vastu kolmapäeva USA president Donald Trumpiga, innustamaks teda Putini suhtes karmimat seisukohta võtma. Enda hinnangul suutis ta ameeriklasi veenda Moskva-vastaste ähvarduste ja potentsiaalselt ka sanktsioonide karmistamise võimalikkuses.

"Eesmärk on, et ameeriklased jõuaksid Kiievisse piisavalt kiiresti, et saaksime kehtestada relvarahu tingimused ja et me töötaksime hoolikalt välja selle relvarahuga kaasnevad meetmed, et see Ukraina poolel püsiks. Peame olema valmis tegema ameeriklastega koostööd, et tugevdada oma positsiooni Venemaaga relvarahu saavutamiseks," ütles ta.

"Usun, et selle Vatikani kohtumisega õnnestus meil Venemaale survet avaldada. See oligi eesmärk, sest on vale, et survet avaldati ainult Ukrainale," lisas Macron.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Donald Trump enne paavsti matuseid Roomas 26. aprillil.

Zelenski ütles, et tema kohtumine Trumpiga võis olla ajalooline. Valge Maja nimetas seda kasulikuks.

Venemaa teatas Nove asula vallutamisest Ukraina Donetski oblastis

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval Nove asula vallutamisest Ukraina Donetski oblastis.

Trump: Putin tahab sõda lõpetada, kuid võib-olla ta lihtsalt mängib minuga

USA president Donald Trump andis teisipäeval ABC Newsile antud intervjuus vastukäivaid hinnanguid Venemaa president Vladimir Putini kavatsustele lõpetada sõda Ukrainas. Trump ütles intervjuu käigus, et tema arvates tahab Putin sõda lõpetada, kuid tunnistas ka, et võib-olla Putin lihtsalt mängib temaga.

"Ukrainas on väga tõsine, väga raske olukord. Ja see on Bideni sõda. See pole minu sõda. Aga ma tahan näha, kas suudan selle lahendada, sest arvatavasti hukkub nädalas ligi 5000 sõdurit, Vene ja Ukraina sõdureid. Samuti kulutame Ukrainas tohutult palju raha, Euroopa peaks kulutama palju rohkem kui meie – nad ei ole, nad kulutavad palju vähem. Bideni administratsioon on sellega halvasti hakkama saanud. Sellega on igal pool halvasti ümber käidud," kommenteeris Trump olukorda Ukrainas.

Ajakirjanik Terry Moran küsis Trumpilt tema hiljutise sotsiaalmeediapostituse kohta seoses Venemaa rünnakutega tsiviilalade pihta. Postituses väitis Trump, et talle näib, et Putin ei taha sõda lõpetada.

"Jah, see oli osa minu postitusest," vastas Trump.

Kui ajakirjanik küsis osa kohta, kus Trump väitis, et talle näib, et Putin lihtsalt mängib temaga, vastas president: "Jah, see on võimalik. Muidugi. Ta võib minuga natuke mängida. Ma ütleksin, et ta tahaks sõda lõpetada."

Trump rääkis, et Putin tahtis terve Ukraina vallutada, kuid tema presidendiks saamine hoidis selle ära.

"Putin läks sisse. Sõda algas. Usun, et Putin tahtis kogu Ukrainat kätte saada. Ja ma arvan, et osa põhjustest, miks ta sisse läks, on see, et ta nägi Afganistanis juhtunut." rääkis Trump. "Ma arvan, et kui ma poleks valimisi võitnud, oleks ta saanud endale kogu Ukraina."

Küsimusele, kas Putin soovib tema arvates rahu, vastas Trump: "Ma arvan, et ta tahab, jah."

Kui ajakirjanik uuris, kas ta usaldab Putinit, põikles Trump küsimusest. "Ma ei usalda paljusid inimesi. Ma ei usalda sind," vastas ta.

Ajakirjanik küsis, kas Trump lõpetab sõjalise abi Ukrainale, kui rahulepet ei sünni.

"Ma ei taha sulle seda öelda. Ma ei ütle, kas ma teeksin seda või mitte... Ma tahan jätta selle suureks paksuks saladuseks, sest ma ei taha läbirääkimisi rikkuda. Aga nii palju ma ütlen, et ma ei olnud õnnelik, kui nägin Putinit mõnesse linna rakette tulistamas. See ei olnud midagi, mida mulle oleks meeldinud näha ja ma arvasin, et see oli kohatu. Kuid ma arvan, et kogu see sõda on kohatu," sõnas Trump.

Kellogg: Venemaa ei ole sõda võitmas, kolmepäevane relvarahu on absurdne

USA erisaadik Keith Kellogg kritiseeris Venemaa plaani sõlmida järgmisel nädalal kolmepäevane relvarahu. Ta nimetas ettepanekut absurdseks ja kordas, et USA taotleb kõikehõlmavat ja kestvat rahulepingut. Ta rõhutas, et Venemaa ei ole sõda võitmas.

"Kolmepäevane relvarahu on absurdne. President [Donald Trump] soovib püsivat ja kõikehõlmavat relvarahu – merel, õhus, maismaal, taristul – minimaalselt 30 päevaks ja siis saame seda pikendada," ütles Kellogg Fox Newsi intervjuus. "Presidendil selles osas tõsi taga ja see on koht, kuhu me tahame jõuda."

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 28. aprillil välja ajutise relvarahu 8.–11. mail, et tähistada 80. aastapäeva Nõukogude Liidu võidust Natsi-Saksamaa üle.

Kellog rõhutas, et Venemaa ei ole sõda võitmas.

"Venemaa pole viimase pooleteise aasta jooksul suuri edusamme teinud," sõnas Kellogg. "Nad ei ole vallutanud pealinna Kiievit, nad ei ole ületanud Dnipro jõge, nad pole vallutanud Odessat. Nad on kaotanud sadu tuhandeid sõdureid ja nad pole tegelikult edasi liikunud. Ta [Venemaa] liigub meetrite, mitte miilide kaupa. Ja ukrainlased võitlevad omal pinnal ja võitlevad kõvasti."

"Nii et kui Venemaa ütleb, et nad võidavad – ei, nad ei võida. Kui nad võidaksid, oleksid nad selle sõja juba võitnud... Nii et ma arvan, et nad peavad maha istuma ja sellest aru saama. Ma arvan, et Ukraina on heas olukorras. Eurooplased astusid tõesti üles," sõnas Kellogg.

President Trump's Special Envoy Keith Kellogg:

"Russia's not winning this war. Russia has not made any major advances in the last year and a half. They haven't taken the city of Kyiv, the capital, they haven't pushed to the west of the Dnipro river (which is the major river… https://t.co/IMm5uHCwIK pic.twitter.com/FIw5IIRzoF

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) April 29, 2025

Venemaa öistes rünnakutes Ukrainale sai üks inimene surma, 39 haavata

Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak teatas, et ulatuslikus droonirünnakus Dniprole hukkus üks inimene. Linnapea Borõss Filatov kinnitas surmajuhtumit.

Dnipro oli pikka aega pääsenud kõige hullematest Venemaa rünnakutest alates 2022. aasta veebruaris alanud sissetungist, kuid on viimasel ajal seisnud silmitsi kasvava survega. 

Ukraina kirdeosas asuva Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas 39 vigastatust ühtekokku 16 õhulöögis linnale. 

Venemaa poolel teatas Kurski oblasti ajutine kuberner Aleksandr Hinštein Telegramis, et droonirünnakute tõttu Rõlski linna eeslinnas sai kolm inimest haavata, sealhulgas kaks, kes viidi haiglasse.

Vene droonirünnakus Harkivile sai vigastada 47 inimest

Venemaa korraldas teisipäeva hilisõhtul droonirünnakud Harkivi vastu. Vigastada sai vähemalt 47 inimest, sealhulgas viieaastane tüdruk, 16-aastane poiss ja 24-aastane rase naine, teatasid kohalikud võimud. Viis tsiviilisikut viidi pärast rünnakut haiglasse.

Ukraina suuruselt teine ​​linn Harkiv, on kogu täiemahulise sõja jooksul olnud korduvalt õhurünnakute sihtmärgiks.

"Harkivile anti 16 õhulööki," kirjutas linnapea Ihor Terehhov Telegramis. "Tabamuse sai nii kõrghoone, kortermaja kui ka eramud, meditsiiniasutus ja tsiviiltaristu."

Venemaa suurendas viimastel nädalatel rünnakuid Ukraina tsiviilisikute vastu. ÜRO andmetel hukkus märtsis vähemalt 164 tsiviilisikut ja 910 sai vigastada – 50 protsenti rohkem kui veebruaris ja 70 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta märtsiga.

Peaaegu kõik kaotused tekkisid Ukraina valitsuse kontrolli all oleval alal ja enamiku põhjustasid kaugmaarakettid või droonid.

Ukraina ametnikud on korduvalt nõudnud õhutõrjetoetuse suurendamist, et kaitsta suuri linnu nagu Harkiv Venemaa jätkuvate õhurünnakute eest.

Seadusandja: Ukraina sõjas on hukkunud umbes 600 Põhja-Korea sõdurit

Umbes 600 Venemaa eest Ukraina vastu võidelnud Põhja-Korea sõdurit on hukkunud ja veel tuhandeid on haavatud, ütles Lõuna-Korea seadusandja kolmapäeval pärast seda, kui Pyongyang oli kinnitanud ametlikult vägede lähetamist Moskvale appi.

"Seni küünivad Põhja-Korea vägede kaotused hinnanguliselt umbes 4700-ni, sealhulgas umbes 600 hukkunut," ütles parlamendi luurekomisjoni liige Lee Seong-kweun ajakirjanikele pärast riigi luureteenistuse briifingut.

Põhja-Korea kinnitas esmaspäeval esmakordselt, et on saatnud Venemaale appi oma väed. Riiklik uudisteagentuur KCNA ütles, et Pyongyangi sõdurid aitasid Moskval vallutada Ukraina kontrolli all olnud alasid Venemaa piirioblastis Kurskis.

Ka Moskva on mõlema riigi ametliku vaikimise järel kinnitanud Põhja-Korea osalust. 

Lee märkis samuti, et umbes 2000 sõdurit on selle aasta jooksul Põhja-Koreasse tagasi viidud ning nüüd peetakse neid väidetavalt isolatsioonis nii Pyongyangis kui ka mujal riigis.

"On teada, et langenud sõdurite surnukehad kremeeriti kohapeal Kurskis, enne kui need transporditi tagasi Põhja-Koreasse," lisas ta.

Põhja-Korea toetas Venemaad Kurski vallutamisel, paigutades sinna 18 000 sõdurit kahes osas, väitis Lee, lisades, et kokkupõrked piirkonnas on alates märtsist vähenenud.

Alates sellest ajast on olnud teateid väärast käitumisest Põhja-Korea vägedes, sealhulgas liigjoomisest ja vargustest, väitis ta.

Lõuna-Korea on korduvalt kritiseerinud Põhja-Koread Venemaa abistamise eest sõjas Ukraina vastu nii sõdurite kui ka relvasaadetiste näol.

Soul kinnitab, et vastutasuks on saanud tuumarelva omav Põhja-Korea Venemaalt olulist tehnoloogilist abi.

Lisaks leiab Souli riiklik luureteenistus Lee sõnul, et kuus kuud kestnud võitluse järel on Põhja-Korea vägede võitlusvõime märkimisväärselt paranenud.

Ukraina pidas kinni vigase moona tarnimises kahtlustatud ametnikud

Ukraina on pidanud kinni kaitseametnikud, keda kahtlustatakse relvajõudude varustamises vigaste mürskudega, teatas teisipäeval julgeolekuteenistus SBU.

SBU teatas oma avalduses, et ta pidas kinni Dnipropetrovski oblastis asuva kaitsetööstusettevõtte peadirektori ja tema esimese asetäitja, kes tarnisid relvajõududele partii lahingukõlbmatuks osutunud laskemoona.

Samuti võeti vahi alla kaks kaitseministeeriumi ametnikku.

Kui kahtlusalused tunnistatakse süüdi, ähvardab neid 15 aastat vangistust.

Ukraina on olnud hädas korruptsiooniga relvajõududes ja kaitseministeeriumis. Mitmed korruptsiooniskandaalid viisid 2023. aasta septembris Oleksi Reznikovi tagasiastumiseni kaitseministri kohalt.

2024. aasta lõpus ilmunud meediakajastuse kohaselt kõrvaldati rindelt kontrollimiseks vähemalt 100 000 120-millimeetrist mürsku.

Sõdurid olid väljendanud muret defektsete mürskude pärast, öeldes, et mürsud ei plahvatanud, jäid torusse kinni või ei tabanud sihtmärki, vahendas Ukraina eratelekanal 1+1.

Uurimise käigus väideti, et defektide põhjuseks oli tootjate kasutatud ebakvaliteetne materjal ning kvaliteedikontrolli eest vastutavad ministeeriumi ametnikud pigistasid silma kinni.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1100 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 951 960 (võrdlus eelmise päevaga +1100);

- tankid 10 729 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 353 (+1);

- suurtükisüsteemid 27 091 (+11);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1374 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1146 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 34 289 (+112);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 46 611 (+179);

- eritehnika 3869 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.