Oluline neljapäeval, 1. mail kell 22.55:

- Sõrskõi: Ukraina droonid hävitasid aprillis 8 protsenti enam sihtmärke;

- Venemaa droonirünnakus Odessale hukkus kaks inimest;

- Zelenski sõnul peavad ennekõike lõppema rünnakud ja tapmine;

- USA ja Ukraina allkirjastasid maavaraleppe;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit;

- Witkoffi läbirääkimisviis Putiniga tekitab Valges Majas muret;

- Barrot: EL valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu.

Sõrskõi: Ukraina droonid hävitasid aprillis 8 protsenti enam sihtmärke

Ukraina kaitseväe ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul hävitasid Ukraina droonid aprillis 83 000 Vene sihtmärki, mis on 8 protsenti enam kui märtsis.

"Aprillis saavutasid mehitamata süsteemide üksused korralikke tulemusi vaenlase hävitamises," kirjutas Sõrsõi sotsiaalmeedias. "Kahjude efektiivsus suurenes samuti viie protsendi võrra."

Sõrskõi sõnul näitab edu kasv vajadust laiendada droonioperatsioone. "Tänapäeva kõrgtehnoloogiline sõjapidamine nõuab pidevat edasiaerendust ja suuremat efektiivsust ning laienemist droonivaldkonnas," lisas ta.

Venemaa droonirünnakus Odessale hukkus kaks inimest

Ööl vastu neljapäeva hukkus droonirünnakus Odessale kaks inimest ning vigastada sai viis.

"Kaks inimest suri ning veel viis sai vigastada. Meedikud pakuvad ohvritele abi," sõnas kuberner Oleh Kiper.

"Vaenlase rünnak kahjustas kortermaju, eramaju, kauplust, kooli ja autosid," sõnas Kiper. Rünnaku tulemusel süttisid mitmel pool linnas tulekahjud.

28. aprillil kuulutas Venemaa president Vladimir Putin välja kolmepäevase relvarahu 8.–11. mail, et tähistada 80. aastapäeva Nõukogude Liidu võidust Natsi-Saksamaa üle.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul ilmestavad Venemaa rünnakud tsiviilobjektide pihta, et Venemaa sõda Ukraina vastu lõpetada ei soovi.

"Me väärtustame inimelusid, mitte paraade. Sellepärast usume — ja maailm usub — et ei ole põhjust oodata 8. maini," ütles Zelenski.

Ukraina on nõustunud USA pakutud 30-päevase relvarahuga, teatades 1. märtsil., et Kiiev on valmis, kui Venemaa nõustub relvarahu tingimustega. Seni on Moskva keeldunud.

Ukraina õhujõudude teatel lasid nad ööga alla 74 Venemaa drooni ning 68 ei jõudnud oma sihtmärkideni, tõenäoliselt elektrooniliste vastumeetmete tõttu.

Kokku ründas Venemaa Ukrainat viie ballistilise raketi ja 170 drooniga.

Õhujõud ei täpsustanud, mis sai ülejäänud droonidest.

Zelenski sõnul peavad ennekõike lõppema rünnakud ja tapmine

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas kolmapäeval, et rünnakud ja tapmine peavad lõppema ning alles seejärel saab läbirääkimiste teel lahendust otsida, vahendas BNS uudistekanalit Ukrinform.

Ukraina riigipea rääkis teemal oma igaõhtuses videopöördumises.  

"Täna külastasid meid Luksemburgi asepeaminister ja kaitseminister. Peamiselt rääkisime meie koostööst Euroopas ja toetusest, mida saame. Tahan avaldada tänu Ukraina toetamise eest. Muidugi arutasime ka diplomaatiat ja vajadust täieliku relvarahu järele – tingimusteta ja piisavalt pikaks perioodiks ehk vähemalt 30 päevaks. Rünnakud peavad lõppema ja tapmised peavad lõppema. Alles siis saab läbirääkimiste teel lahendust otsida. Oleme valmis igasuguseks dialoogiformaadiks. Venemaa peab lõpetama oma rünnakud ja lõpetama selle sõja," seletas Zelenski.

Riigipea sõnul jätkub samal ajal tehniline ja peamiselt diplomaatiline töö Ukraina partneritega.

"Valmistame ette kohtumisi ja läbirääkimisi, mis toimuvad lähitulevikus. Julgeolek on peamine prioriteet," ütles president.

Zelenski lisas, et Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht Kõrõlo Budanov esitas kolmapäeval ettekande, milles kirjeldati vaenlase tõenäolisi tegevusi ja võimalikke ohte.

Lisaks esitas Ukraina kaitseväe ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi üksikasjaliku ettekande, mis käsitles kõiki rindesuundi ning kaitsejõudude tegevusi, operatsioone ja planeeritud samme lähitulevikuks.

USA ja Ukraina allkirjastasid maavaraleppe

Ameerika Ühendriigid ja Ukraina allkirjastasid kolmapäeval maavaraleppe, mille osana võimaldatakse investeeringuid kaevandustegevusse, energeetikasse ja nendega seotud tehnoloogiasse Ukrainas. Loe pikemalt SIIT.

Ühendriikide hinnangul toimib riigi majanduslike huvide edendamine Ukrainas heidutusena, mis hoiab ära Venemaa võimalikud uued rünnakud Ukrainale pärast relvarahus kokkuleppimist.

Lepingu allkirjastamist kinnitas kolmapäeval Ukraina esimene asepeaminister ja majandusminister Julija Svõrõdenko.

"Allkirjastasin koos USA rahandusministri Scott Bessentiga USA-Ukraina Taastamise Investeerimisfondi asutamise lepingu," kinnitas minister.

Svõrõdenko sõnul loovad Kiiev ja Washington Ukraina Ülesehituse Investeerimisfondi, mis meelitab riiki ülemaailmseid investeeringuid.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 953 190 (võrdlus eelmise päevaga +1230);

- tankid 10 732 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 364 (+11);

- suurtükisüsteemid 27 136 (+45);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1375 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1148 (+2);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 34401 (+112);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 46 750 (+139);

- eritehnika 3869 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Witkoffi läbirääkimisviis Putiniga tekitab Valges Majas muret

USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff tekitab Valges Majas muret oma ebatavalise lähenemise pärast kõrgetasemelisele diplomaatiale Venemaa ja Iraaniga, teatas New York Post 30. aprillil, viidates nimetutele allikatele.

New York Posti allikate sõnul on Witkoff kasutanud isegi Kremli tõlke vestlustes Putiniga — see on vastuolus tavapärase USA diplomaatilise praktikaga.

Witkoff, kellest on saanud Trumpi de facto isiklik saadik Venemaa presidendi Vladimir Putini juures ja kes tegeleb samaaegselt Lähis-Ida küsimustega, on raporti kohaselt osalenud välisriikide juhtidega individuaalsetel kohtumistel, eirates tüüpilist diplomaatilist protokolli. New York Posti allikate sõnul on Witkoff

Putiniga peetud vestlustes isegi Kremli tõlke kasutanud – see on USA diplomaatilise tava rikkumine.

Teine allikas kirjeldas Witkoffi kui "kena kutti, aga kohmakat idiooti", lisades: "Ta ei peaks seda üksi tegema," ütles allikas.

Enne 25. aprillil toimunud kohtumist Putiniga tervitas Witkoff Venemaa presidenti mitteametlikult ja ilma tavapärase nõunike, sõjaväeametnike või ekspertide saatjaskonnata, mis tavaliselt USA kõrgemate läbirääkijatega kaasas käib.

Seevastu Putiniga liitusid tema abi Juri Ušakov ja Venemaa otseinvesteeringute fondi juht Kirill Dmitriev.

Witkoffi hoiak on ametnikke häirinud, sest ta kordab sageli Putini narratiive, samal ajal kui tal väidetavalt puudub selge arusaam Ukraina seisukohast. Ukraina eriesindaja roll on endiselt määratud Keith Kelloggile.

Barrot: EL valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles neljapäeval, et Euroopa Liit valmistab ette 17. sanktsioonipaketti Venemaa vastu ja loodab koordineerida seda Ühendriikidega.

"Meie, eurooplased, saadame seda Ameerika sanktsioonide algatust 17. sanktsioonipaketiga ja ma lubasin eile USA senaatorile Lindsey Grahamile, et püüame koordineerida nii nende kahe sanktsioonipaketi sisu ja ka ajastust," rääkis Barrot uudisteagentuurile AFP antud intervjuus.

"Nüüd on kristallselge, et ainus takistus rahule täna Ukrainas on Venemaa president Vladimir Putin," lisas välisminister.