Oluline Ukrainas käivas sõjas pühapäeval, 4. mail kell 22.25:

- Venemaa droonirünnakutes hukkus ööpäevaga neli inimest;

- Venemaa droonirünnakus Hersonile hukkus üks inimene ja kaks sai vigastada;

- Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva droonirünnaku Kiievile;

- Zelenski teatas teisest alla tulistatud Vene lennukist;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit;

- Zelenski ei usu Venemaa kinnipidamist kolmepäevasest relvarahust;

- Pavel: Tšehhi ja partnerid jätkavad Ukraina aitamist.

Venemaa droonirünnakutes hukkus ööpäevaga neli inimest

Venemaa viimasel ööpäeval korraldatud droonirünnakutes Ukrainale hukkus Ukraina võimude andmetel neli inimest ning 30 inimest sai vigastada.

Öö jooksul ründas Venemaa Ukrainat 165 drooniga, nende seas Iraani päritolu Shahed-tüüpi droonidega, teatasid Ukraina õhujõud.

Õhujõud lasid alla 69 drooni, 80 kadus radaritelt - tõenäoliselt kasutati neid peibutisena Ukraina kaitsevõimekuse ülekoormamiseks.

Lisaks rünnakutele Kiievile ja Hersonile said inimesed viga ka Donetski oblastis Komaris, kus rünnakus hukkus kaks inimest ning üks Mõrnohradis. Veel kaks inimest said haavata.

Harkivi oblastis Kupjanskis hukkus rünnakus üks mees ning neli naist said viga.

Droonirünnakus Dnipropetrovski oblastile said haavata kaks politseinikku. Kaks inimest said haavata ka Zaporižžja oblastis.

"Venelased kutsuvad üles relvarahule 9. maiks, samal ajal rünnates Ukrainat iga päev. See on kõrgema taseme küünilisus," ütles president Volodõmõr Zelenski rünnakuid kommenteerides, lisades, et Ukraina on iga hetk valmis kuuajase relvarahu kehtestamiseks.

Venemaa droonirünnakus Hersonile hukkus üks inimene ja kaks sai vigastada

Vene vägede laupäeval korraldatud rünnakus Hersoni linnale hukkus üks inimene ning kaks sai vigastada.

Terve päeva väldanud droonirünnakud tabasid inimeste kodusid ja autosid ning ka suurt kortermaja, teatasid kohalikud võimud.

Ohvrite kohta esialgu rohkem andmeid ei avaldatud.

Rünnakud põhjustasid üle linna kolmes erinevas kohas tulekahjud, mis õnnestus päästjatel kustutada.

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva droonirünnaku Kiievile

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva droonirünnaku Kiievile, rünnakus sai vigastada täpsustatud andmetel vähemalt 11 inimest, nende seas 14- ja 17-aastased noored, teatas Kiievi sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko.

Alla kukkunud droonide rusud tekitasid kahju mitmetele hoonetele ja sõidukitele üle linna. Oboloni rajoonis süttis kõrghoone.

Ukraina päästeteenistuse teatel kustutasid droonirünnakute järel tulekahjusid Kiievis 76 päästjat.

Kiiev ja linna ümbrus olid õhuhäire all pühapäeval peale keskööd ligikaudu tunni.

Venemaa on viimastel nädalatel suurendanud rünnakuid tsiviilobjektidele Ukrainas, ohvritest on teatatud Krõvõi Rihis, Sumõs, Odessas, Harkivis ja Kiievis.

Venemaa president Vladimir Putin soovib 7. ja 9. mai vahel kolmepäevast relvarahu, Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda nimetanud näitemänguks Venemaa rahvusvahelise isoleerimise leevendamiseks ja Moskvale sobiva õhkkonna loomiseks.

Zelenski teatas teisest alla tulistatud Vene lennukist

President Volodõmõr Zelenski ütles laupäeva õhtul, et Ukraina sõjavägi hävitas viimase 24 tunni jooksul juba teise Vene sõjalennuki, olles andnud löögi sõjalennuväljale okupeeritud Krimmis, vahendas Kyiv Independent.

Ukraina sõjaväeluure HUR oli varem teatanud Vene Su-30 hävituslennuki allatulistamisest meredrooni poolt. Tegemist oli ukrainlaste väitel esmakordse juhusega maailmas, kus meredroon hävitas lahinglennuki. 

Mitmeotstarbeline hävitaja Su-30, mille väärtus on umbes 50 miljonit dollarit, sai väidetavalt õhus tabamuse ja kukkus merre. Vene allikate sõnul tulistas lennuki Novorossiiski lähedal alla kaugjuhitava raketiga R-73 relvastatud pealveedroon.

"Ma tänan meie mehi, kes suurendavad Ukraina kauglennuväe võimekust – nii taevas kui ka merel. Vene sõjalennuki allatulistamine meie mereväedrooni poolt oli hiilgav tõestus Ukraina võimekusest," ütles Zelenski oma pöördumises. 

Zelenski ei täpsustanud teadet teise hävitatud lennuki kohta, lisades vaid, et rünnaku käigus hävitati ka sõjaväeladu. Ukraina sõjavägi ei ole rünnaku kohta avalikult üksikasju avaldanud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 956 810 (võrdlus eelmise päevaga +1340);

- tankid 10758 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 22 403 (+24);

- suurtükisüsteemid 27 327 (+52);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1376 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1155 (+1);

- lennukid 372 (+2);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 34 860 (+163);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 141 (+129);

- eritehnika 3870 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski ei usu Venemaa kinnipidamist kolmepäevasest relvarahust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et ta ei usu Venemaast kinnipidamist kolmepäevasest lubatud relvarahust, mis langeb kokku Moskva võidupüha tähistamisega.

"See ei ole esimene väljakutse, samuti ei ole need esimesed Venemaa antud lubadused relvarahu jaoks... Me mõistame, kellega meil on tegu, me ei usu neid," ütles Zelenski ühispressikonverentsil Tšehhi presidendi Petr Paveliga.

Pavel: Tšehhi ja partnerid jätkavad Ukraina aitamist

Ukraina partnerid peaksid jätkama Kiievi aitamist kõigest väest ja tooma seeläbi õiglast rahu lähemale, avaldas pühapäeval arvamust Tšehhi president Petr Pavel ühisel pressikonverentsil oma Ukraina ametivenna Volodõmõr Zelenskiga pärast kõnelusi Prahas, vahendas Ukrinformi korrespondent.

"Kui keegi peaks sõjast väsinud olema, siis peaks see olema riik, keda rünnati ja mitte need, kes seda aitavad," rõhutas Pavel.

Neile, kes ütlevad, et sõda on kestnud liiga kaua ja et on aeg rääkida rahust, vastas Tšehhi president, et just seda Kiiev ja tema partnerid teevadki.

Tšehhi teeb oma liidri sõnul kõik võimaliku, et peatada Venemaa agressioon. Pavel tuletas meelde, et Tšehhi on Ukrainat toetanud algusest peale.

"Ma usun, et see on täiesti õige. Oleme oma liitlastega nõus, et peame ja jätkame Ukraina toetamist, et hoida seda tugevana," rääkis Tšehhi president.

"Kui agressiivne riik, nagu Venemaa, saab oma agressiooni eest tasu, kinnitab see tema välispoliitiliste eesmärkide taotlemise viisi õigsust ja on talle stiimuliks seda jätkata," hoiatas riigipea.