Oluline Ukrainas käivas sõjas teisipäeval, 6. mail kell 21.43:

- Moskvat tabas teist ööd järjest droonirünnak;

- Ukrainas Sumõs hukkus Vene raketirünnakus kolm, sai viga 11 inimest;

- Ukraina väitel võitlevad tema väed endiselt Venemaa Kurski oblastis;

- Podoljak hoiatas Venemaa provokatsioonide eest;

- Venemaa ründas droonidega Odessa oblastit;

- Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakutes inimene ja kolm sai viga;

- Venemaa teatas 105 Ukraina drooni allatulistamisest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit.

Kiiev ei soovita välisvägedel Moskva 9. mai paraadil osaleda

Ukraina hoiatas teisipäeval välisriikide sõdureid osalemast Venemaa 9. mai paraadil Teises maailmasõjas Saksamaa üle võidu saavutamise 80. aastapäeva tähistamiseks.

"Vene armee on pannud toime ja jätkab Ukrainas metsikusi ulatuses, millist Euroopa ei ole näinud Teisest maailmasõjast saadik," teatas Ukraina välisministeerium.

"Nendega külg külje kõrval marssida tähendab jagada vastutust mõrvatud Ukraina laste, tsiviilelanike ja sõjaväelaste vere eest, mitte austada võitu natsismi üle," märkis välisministeerium.

Ukrainas Sumõs hukkus Vene raketirünnakus kolm, sai viga 11 inimest

Venemaa ründas Ukraina idaosas asuvat Sumõ linna teisipäeval ballistilise raketiga, tappes kolm ja vigastades 11 inimest, teatasid võimud.

"Esialgse teabe kohaselt ründas vaenlane Sumõ tsiviiltaristut ballistilise raketiga," teatas eriolukordade teenistus.

"Teada on kolme inimese surm (kaks suri haiglas, nende seas üks laps) ja 11 kannatanut, nende seas on viis last," öeldi teates.

Eriolukordade teenistuse edastatud fotodel on näha, kuidas tuletõrjujad kustutavad eramaja, mis oli muutunud rusuhunnikuks.

Moskvat tabas teist ööd järjest droonirünnak

Moskvat ja teisi Venemaa piirkondi tabas ööl vastu teisipäeva Ukraina järjekordne droonirünnak, mistõttu võimud peatasid mitme lennujaama töö.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas teisipäeva varahommikul, et Vene õhukaitseüksused tõrjusid öösel 19 Moskva poole teel olnud drooni, mis olid suundunud linna poole erinevatest suundadest. Ühe drooni tükid kukkusid väidetavalt Kaširskoje maanteele, mis on Moskva üks tähtsamaid ühendusteid, ja sündmuskohale suundusid päästeteenistuse meeskonnad. Inimohvritest pole teatatud.

Drooniohu tõttu sulgesid Vene tsiviillennunduse võimud Moskva piirkonnas Vnukovo, Domodedovo, Žukovski ja Šeremetjevo lennujaamad. Lisaks kõigile neljale Moskva lennujaamale kehtestati piirangud ka Venemaa Kaluuga oblastis asuvas Grabtsevo lennujaamas, aga samuti Saraatovi, Volgogradi, Jaroslavli, Nižni Novgorodi ja Ivanovo lennujaamas. Hommikul teatasid võimud lennujaamade tavapärase töö taastumisest.

See on teine ​​öö järjest, mil Venemaa pealinna õhukaitse pidi droone tõrjuma. Rünnakud toimusid vaid paar päeva enne 9. mai paraadi ja Vene võimude väljapakutud kolmepäevast relvarahu.

Venemaa korraldab 9. mail suured pidustused, mille tähistatakse 80 aasta möödumist Nõukogude Liidu võidust Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas. Kreml on kutsunud väliskülalisi Moskva võidupüha paraadile, kuigi enamus lääneriikide esindajaid on sellest keeldunud, kuna Kreml kasutab pidustusi enda agressiivse välispoliitika õigustamiseks.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kuulutas ühepoolselt välja "humanitaarrahu" 8. mai südaööst kuni 11. mai südaööni. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on aga ettepaneku tagasi lükanud kui teatraalse etteaste, süüdistades Putinit rahvusvahelise üldsuse manipuleerimises lühikeste relvarahu väljakuulutamisega, mida Venemaal pole mingit kavatsust järgida.

Ukraina on nõustunud USA pakutud 30-päevase relvarahuga igasuguse vaenutegevuse osas, kuid Venemaa keeldub sellest jätkuvalt.

Kuigi Zelenski ja teised maailma liidrid suhtuvad Putini kolmepäevasesse vaherahusse skeptiliselt, kiitis USA president Donald Trump 5. mail seda žesti, öeldes, et lühike relvarahu ei kõla küll kuigi suurelt, aga see on siis üsna suur asi, kui teada, kust alustati.

Zelenskõi hoiatas 3. mail, et Venemaa võib võidupüha paiku korraldada provokatsioone, nagu süütamised, plahvatused või muud tegevused, ja proovida neis süüdistada Ukrainat.

Ukraina väitel võitlevad tema väed endiselt Venemaa Kurski oblastis

Ukraina armee teatas teisipäeval, et tema väed on viimase 24 tunni jooksul korraldanud uusi operatsioone Venemaa Kurski oblastis, seda hoolimata Moskva väidetest, et tema üksused on Ukraina sissetungijad piirkonnast välja tõrjunud.

Telegrami sotsiaalmeedia platvormil avaldatud igapäevases ülevaates teatasid Ukraina relvajõud, et tema väed on Kurski oblastis tõrjunud Venemaa vasturünnakuid ning sattunud Venemaa suurtükiväe ja lennukite tule alla.

Ukraina vägede tegevusest Venemaa Kurski oblastis teatasid ka sõjasündmusi kajastavad kontod sotsiaalmeediakeskkonnas X.

Ukraina-meelne kanal Nexta kirjutas, kuidas Vene sõjablogijad teatavad Ukraina vägede edasiliikumisest. Esmaspäeva hommikul teatati võitlusest Tjotkino küla lähedal ning lahingud käivat ka Novõi Puti küla pärast.

⚡️⚡️Kursk Region, are you sleeping?

Ukrainian forces are reportedly advancing on border areas of Russia's Kursk region, according to Z-channels and locals.

Fighting was reported near the village of Tyotkino in the morning — later confirmed by major pro-war Russian channels.… pic.twitter.com/ySpwLdwO96

— NEXTA (@nexta_tv) May 5, 2025

Mõnede teadete kohaselt õhkisid Ukraina väed Zvanoje lähedal silla, et takistada Venemaa liikumist, märkis Nexta.

Podoljak hoiatas Venemaa provokatsioonide eest

Venemaa võimud kasutavad 9. mail oma rahva vastu ilmselt provokatsioone, mis peaks innustama venelasi jätkama ukrainlaste tapmist, ütles Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak.

"Mis puudutab provokatsioone, siis diktaator Vladimir Putin on pärit konkreetsest eriteenistusest ja nende jaoks on provokatsioon element, kohustuslik element töös, mida nad teevad. Ja me nägime, kui ta 2000. aastal võimule tuli, siis algas Tšetšeenia sõda vastavate provokatsioonidega. Ja üldiselt kasutavad nad pidevalt oma kodanike ja oma riigi ründamise elementi erinevatel viisidel," rääkis nõunik esmaspäeval Ukraina televisioonis edastatud intervjuus.

"Ja nad võivad seda põhimõtteliselt teha, vaatamata asjaolule, et kahekümne esimesel sajandil on ilmne, kes mida teeb. See tähendab, et kõigi terrorirünnakute puhul, mida nad korraldavad, on motiivid ilmsed, kes seda tegi. Kuid nad võivad ikkagi oma ühiskonda provotseerida, et saavutada teatud propagandaefekt," jätkas Podoljak.

"Oleme näinud Venemaal mõningaid üsna kummalisi rünnakuid tsiviilisikute poolt, kui nad tulistavad näiteks näiliselt alla droone, kuid tavaliselt tabavad oma kortermaju. Miks? Et luua teatud informatsiooniline pilt. Nad teevad seda kindlasti 9. mail. Selles võib olla kindel," sõnas nõunik.

Podoljak lisas, et Vene võimud korraldavad oma elanikkonna vastu provokatsioone, et säilitada niiöelda luululise patriotismi kõrget taset.

Podoljak tuletas meelde sarnaseid Vene võimude tegusid tšetšeeni rahva ja dagestanlaste vastu, keda süüdistati Vene eriteenistuste enda toime pandud terrorirünnakutes.

Podoljaki sõnul näitab Putini üleskutse relvarahuks, et ta soovib relvarahu ainult Ukraina poolt. Selle asemel on rünnakute arv Ukraina territooriumile viimastel päevadel märkimisväärselt suurenenud.

"Vaadake, nad on aprillikuus märkimisväärselt suurendanud oma rünnakuid Ukraina tsiviilelanikkonna vastu. Venelased tapsid üle 850 inimese – tsiviilisiku. Seega tabavad nad selgelt mittesõjalisi sihtmärke. Nad teavad, mis liiki objektid need on. Nad teavad, et need on kortermajad ja nii edasi ja nii edasi. Nad kasutasid umbes 4500 raketti ja drooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see rünnakute arvu 43 protsendiline kasv," ütles Podoljak.

Partisaniliikumine Ateš teatas esmaspäeval samuti, et Vene eriteenistused plaanivad 9. maiks provokatsioone ehk võimalikke terrorirünnakuid tsiviilelanike vastu Venemaal ja Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel.

Venemaa ründas droonidega Odessa oblastit

Vene relvajõud ründasid esmaspäeva õhtul droonidega Ukraina Odessa oblastit, tappes ühe inimese, teatas oblasti administratsiooni juht Oleg Kiper.

Rünnak kahjustas mitmeid tsiviiltaristu rajatisi, sealhulgas eramuid. Mõnes kohas puhkesid tulekahjud, märkis Kiper.

Ühest pihtasaanud majast leiti inimese surnukeha. Täpsemad andmed ohvrite kohta on alles selgitamisel.

Õhuhäire Odessa oblastis kestis esmaspäeva õhtul umbes tund aega. Selle ajal oli linnas kuulda valjuid plahvatusi, teatas väljaane LIGA.net korrespondent.

Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakutes inimene ja kolm sai viga

Vene väed ründasid esmaspäeval Hersoni oblastit Ukrainas, mille tagajärjel üks inimene hukkus ja kolm sai viga, teatas oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Prokudin.

"Venemaa agressiooni tõttu on üks inimene hukkunud ja kolm on vigastatud," edastas ta Telegramis.

Prokudini sõnul sõnul ründasid venelased sotsiaaltaristut ning eluruume, kahjustades kahte korrusmaja ja üheksat eramut. Samuti purustasid okupandid mobiilimasti, gaasijuhtmeid, laoruumi ning sõiduautosid.

Venemaa teatas 105 Ukraina drooni allatulistamisest

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tõrjus õhukaitse ööl vastu teisipäeva 105 Ukraina drooni rünnaku.

Enamik droone – 32 mehitamata lennumasinat – lasti alla Brjanski oblasti kohal. Voroneži oblasti kohal lasi Vene õhutõrje alla 22 drooni, Moskva oblasti kohal 19 drooni.

"Pensa oblasti territooriumi kohal tulistati alla kümme, Kaluuga oblasti territooriumi kohal üheksa, Belgorodi oblasti territooriumi kohal kuus, Lipetski oblasti territooriumi kohal kaks ja Samaara oblasti territooriumi kohal kaks mehitamata õhusõidukit," öeldakse pressiteates.

Vladimiri, Kurski ja Rostovi oblasti kohal tulistati alla üks droon.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1430 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 959 500 (võrdlus eelmise päevaga +1430);

- tankid 10766 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 416 (+5);

- suurtükisüsteemid 27 431 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1378 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1155 (+0);

- lennukid 372 (+2);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 142 (+145);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 353 (+103);

- eritehnika 3873 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.