Eelmise aasta viimases kvartalis hakkas veiseliha hind kallinema ning probleemiks ei ole üksnes hind, vaid ka veiselihanappus.

Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson ütles ERR-ile, et veiseliha sisseostuhinnad on alates jaanuarist kerkinud keskmiselt 15 protsenti, kuid viimase kuu jooksul suuri muutusi veiseliha hinnaga tarbijale toimunud ei ole.

"Veiseliha hinda mõjutab kindlasti veiselihatoodete saadavus, mis on häiritud Euroopas kasvanud nõudlusest ning taudidest, mis omakorda mõjutavad pakkumist," lisas Jürisson.

Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist märkis, et kui eelmisel aastal toimus toiduainete puhul teatav hindade stabiliseerumine, mis on suuremalt jaolt kandunud ka sellesse aastasse, siis erandiks on lisaks kakaole ja sellest tehtud maiustustele ning kohvile, mille maailmaturu hind on kiiresti tõusnud, ka märkimisväärselt kallinenud veiseliha.

"Kahjuks on praegu võimatu prognoosida, millal veiseliha hind leevenema hakkab," tõdes Rist ja selgitas, et suurim selle hinda mõjutav tegur on Kesk-Euroopas leviv suu- ja sõrataud, mille tõttu on nakatunud farmides loomad hukatud ja turul saadaoleva veiseliha hulk on vähenenud.

Edasine hinnaliikumine sõltub Risti sõnul sellest, kui kiiresti suudetakse suu- ja sõrataudile piiri panna.

"Hetkel kardetakse pigem, et see levib veelgi, kuna tänaseks on suu- ja sõrataud juba tuvastatud Saksamaa, Slovakkia ja Ungari farmides," tõdes ta.

Veiseliha nõudlus Euroopas ületab Risti sõnul praegu tugevalt pakkumist. Sellises olukorras on suure tarbijaskonnaga turud, nagu näiteks Poola valmis maksma veiseliha eest ka kõrgemat hinda. See on toonud kaasa defitsiidi teistes, väiksema tarbijaskonnaga riikides.

Kolmanda põhjusena nimetas Rist veiste arvu vähenemist Eestis – see on langenud ajalooliselt madalale tasemele.

Coopi ostudirektor lisas, et juba mitmendat aastat on näha, et Eesti inimeste tarbimisharjumused on muutunud – üha suurema osa ostukorvist moodustavad soodsamad ja kampaaniatooted. Ka ollakse valmis käima mitmes poes korraga, et nädala ostukorv kokku saada.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõunik Julius Koppel ütles suu- ja sõrataudi leviku kohta, et Saksamaa on praeguseks taudivaba staatuse tagasi saanud.

Nõo lihatööstuse juht Ragnar Loova rääkis märtsis ERR-ile, et lihatööstused ei saa toodete hinda tooraine hinnatõusuga samas tempos kergitada, sest tarbijad on väga hinnatundlikud, mistõttu jääb see eelkõige tootjate kanda.

Probleemina tõi Loova välja ka kaubanduspinna suuruse Eestis – elanikkonna kohta on seda palju ning see kergitab poekettide püsikulud suureks, mis mõjutab ka kaupade hinnataset.