Oluline Ukrainas käivas sõjas kolmapäeval, 7. mail kell 18.24:

- Moskvat tabas kolmandat ööd järjest Ukraina droonirünnak;

- Droonirünnak tabas Vene fiiberoptika tehast Saranskis;

- Von der Leyen: Ukraina jaoks halb kokkulepe julgustab Putinit uuesti ründama;

- Zelenski: lähinädalatel on oodata uusi toetuspakette Ukrainale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit.

Moskvat tabas kolmandat ööd järjest Ukraina õhurünnak

Moskvat tabas ööl vastu kolmapäeva taas Ukraina droonirünnak ning piirkonna lennujaamad suleti.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et õhukaitse tõrjus seitse Moskva poole lennanud drooni. Droonirusude kukkumispaika saabusid päästeteenistuse meeskonnad, lisas ta.

Samal ajal teatasid kohalikud elanikud sotsiaalmeedia vahendusel arvukatest plahvatustest Moskvas ja Moskva oblastis ning avaldasid sellekohaseid videoid.

Explosions heard in the Russian town of Kubinka, located over 40km west of Moscow.

Another Ukrainian drone attack is reportedly underway. Russian air defenses activated in the area. pic.twitter.com/THy7UMTNEn

— Status-6 (Military & Conflict News) (BlueSky too) (@Archer83Able) May 6, 2025

Moskvat tabas ööl vastu kolmapäeva taas Ukraina droonirünnak ning piirkonna lennujaamad suleti.

Venemaa tsiviillennundusamet Rosaviatsija teatas, et Moskva Šeremetjevo ja Vnukovo lennujaam ning samuti Kaasani lennujaam on turvalisuse huvides suletud.

Meedia teatel sattus möödunud ööl õhurünnakute alla ka okupeeritud Krimmi poolsaar ja Venemaa Kurski oblast.

Tegemist on juba järjest kolmanda ööga, kui Venemaa pealinn on droonirünnakute sihtmärgiks.

Ööl vastu teisipäeva tabas samuti Moskvat droonirünnak ning kümmekond regiooni lennujaama peatasid ajutiselt töö. Samuti teatasid võimud ööl vastu esmaspäeva toimunud õhurünnakust.

Samal ajal teatasid Ukraina võimud Vene relvajõudude õhurünnakutest Kiievile ja Zaporižžjale. Kiievis sai Vene raketi- ja droonirünnakutes surma kaks ja haavata seitse inimest, neist neli olid lapsed.

Ukraina droonirünnakud häirisid Venemaal sadu lende

Ukraina droonirünnakud sundisid Venemaal ööl vastu kolmapäeva tühistama või edasi lükkama vähemalt 350 lendu, häirides 60 000 inimese reisiplaane Moskvas ja teistes linnades, ütles Vene reisiagentuur kolmapäeval.

Vance kutsus pidama Vene-Ukraina otsekõnelusi

"Me leiame, et tõenäoliselt on meil võimatu vahendada seda täielikult ilma, et oleks vähemalt mingeidki otseseid läbirääkimisi kahe poole vahel. Ja seega, sellele me keskendume," ütles USA asepresident JD Vance.

Droonirünnak tabas Vene fiiberoptika tehast Saranskis

Venemaal Mordva vabariigi pealinna Saranskit tabas ööl vastu kolmapäeva droonirünnak, mille sihtmärgiks oli arvatavalt tehas, kus valmistatakse fiiberoptilisi kaableid ja seadmeid.

Kohalike elanike teatel anti linnas õhuhäire, millele järgnes rida plahvatusi.

Mordva vabariigi juhi Artjom Zdunovi teatel kuulutati Saranskis drooniohu tõttu välja häire ning elanikel paluti järgida ohutusnõudeid.

Droonid tabasid Saranskis olulisi rajatisi ning rünnaku tagajärjel puhkes linnas mitu tulekahju.

While Russia attacks Ukrainian playgrounds with cluster warheads, Ukraine successfully strikes Russia's only fiber-optic cable manufacturer, in Saransk. Optic-fiber-guided drones, impervious to jamming, have become commonplace on the Ukrainian frontlines in recent months. pic.twitter.com/6c4ec6canM

— Yaroslav Trofimov (@yarotrof) April 5, 2025

Kohalike sõnul äratas neid hommikul kella kuue paiku häiresireen ja ühes tööstuspiirkonnas oli kuulda mitut võimsat plahvatust. Pärast seda puhkes Himmaši piirkonnas asuva tehase lähedal tulekahju, kirjutas sotsiaalmeediakanal SHOT.

Ka kanal Astra teatas võimsast tulekahjust Himmaši piirkonnas. Kanal Operativnõi VSU teatas, et droonid tabasid fiiberoptika tehast.

Von der Leyen: Ukraina jaoks halb kokkulepe julgustab Putinit uuesti ründama

Ukrainale pealesurutud ebaõiglane rahuleping Venemaaga julgustaks Venemaa režiimijuhti Vladimir Putinit edasistele agressioonidele, hoiatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen .

"Sõda Ukrainas saab lõpuks läbi, aga see, kuidas see lõpeb, kujundab meie kontinendi saatust tulevasteks põlvkondadeks. Ukraina rahva tulevik on kaalul. Aga ka meie oma. Halb tehing võib julgustada Venemaad rohkem nõudma. See oleks retsept veelgi suurema ebastabiilsuse ja ebakindluse suunas," rääkis von der Leyen kolmapäeval Euroopa Parlamendi plenaaristungil, mis käsitles Euroopa Liidu toetust Ukrainale.

Tema sõnul on õiglane ja püsiv rahu ainus tee stabiilsuseni, mis hõlmab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamist ning Euroopa-püüdluste toetamist.

"Seega peame tegema kõik endast oleneva, et Ukrainat tugevdada, sest me kõik oleme näinud, kuidas Venemaa läbirääkimisi peab. Nad pommitavad, hirmutavad ja hävitavad. Putin tahab sundida Ukrainat aktsepteerima vastuvõetamatut. Seetõttu on meie ülesanne aidata Ukrainal kindlaks jääda, mitte Putini hirmutamisele järele anda," lisas Euroopa Komisjoni president.

Von der Leyen loetles ka kolm abisuunda, mis peaks Ukrainat kõige rohkem toetama ja läbirääkimistel Venemaaga tugevama positsiooni andma.

"Täna tahaksin keskenduda sellele, kuidas seda saavutada, ja kolm prioriteeti, mille ümber peame oma tegevuse korraldama. Esiteks toetage Ukraina kaitset. Teiseks tuleb lõpuks loobuda Venemaa fossiilkütusest. Ja kolmandaks kiirendada Ukraina ühinemise protsessi meie liiduga," ütles komisjoni president.

Rääkides kaitsevaldkonna toetusest, meenutas von der Leyen, et Euroopa Liit oli juba osutanud Ukrainale sõjalist abi kokku 50 miljardi euro väärtuses, ja kutsus üles liikuma abi loogikast kaitsetööstuste integreerimise loogikani.

"Julgustame liikmesriike esitama tellimusi otse Ukraina kaitsetööstuses, kuna see on kõige tõhusam ja rahaliselt kasumlikum viis Ukraina sõjaliste jõupingutuste toetamiseks. Peame silmas eriti tehnoloogiat ja innovatsiooni kaitsevaldkonnas," ütles Euroopa Komisjoni esimees.

"Oleme ristteel ja panused on Euroopa jaoks suured. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et tugevdada Ukraina positsiooni," rõhutas von der Leyen europarlamendi ees.

Zelenski: lähinädalatel on oodata uusi toetuspakette Ukrainale

Lähinädalatel on oodata uusi otsuseid toetuspakettide eraldamiseks Ukrainale ja Venemaa survestamiseks , ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski teisipäeva õhtul oma traditsioonilises videopöördumises.

"Üldiselt peaksid lähinädalad olema Ukraina jaoks diplomaatias väga aktiivsed. Valmistame ette otsuseid ja uusi toetuspakette. Valmistame ette uusi samme Venemaale surve avaldamiseks selleks, et kaitsta meie inimesi. Tänan kõiki, kes on koos Ukrainaga," ütles Zelenski.

Ta teatas ka ettevalmistustest esimesteks läbirääkimisteks Saksamaa uue kantsleri Friedrich Merziga.

"Meil on asju, mis saavad mõlemat riiki majanduslikult tugevdada ja pakkuda suuremat julgeolekut aastakümneteks. Ootame kohtumist.  Ma soovin (talle) ametikohal edu," ütles Zelenski viidates Merzi ametisse kinnitamisele teisipäeval.

Presidendi sõnul andis ta ka kaitse- ja välisministeeriumile korralduse teha Ukraina partneritega aktiivsemalt koostööd püüdurdroonide tootmise rahastamiseks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 960 770 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 10 780 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 22 419 (+3);

- suurtükisüsteemid 27 502 (+71);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1378 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1155 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 266 (+124);

- tiibraketid 3197 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 484 (+131);

- eritehnika 3873 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.