Eelmise aasta lõpus võttis riigikogu vastu uue alusharidusseaduse, mis hakkab kehtima tänavu septembrist. Muu hulgas toob see kaasa selle, et poolteise- kuni kolmeaastased lapsed käivad edaspidi lastehoius, sõimerühmi enam ei ole.

Uus seadus toob kaasa ka uued määrused, teiste seas näiteks alushariduse riikliku õppekava, mis võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga väärtustab õppe- ja kasvatustegevuse planeerimist lapsest lähtuvalt ja sätestab lisaks kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavatele üldoskustele ka kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused. Näiteks tähendab see, et jälgitakse, kuivõrd suudab kolmeaastane laps väikeses rühmas mängule keskenduda või lihtsamaid mängureegleid järgida.

Eesti alushariduse juhtide ühenduse esinaine Heda Kala peab muudatuste juures üheks tähtsaks märksõnaks varajast märkamist.

"Kui lastehoidu tulevad lapsed alates pooleteisest aastast, siis ühelt poolt on see hästi oluline, et juba nii varases eas on võimalik märgata ja toetada laste arengut, märgata, kui eakohasest arengust on kõrvalekaldeid ja saada siis võimalikult vara ka lapsele tuge. Just alla kolme on see kõige õigem aeg sekkuda ja kaasa aidata lapse arengule, seal on väga palju võimalik saavutada, hiljem on juba keerulisem," rääkis Kala.

Lastehoidude liidu tegevjuhi Mari Kummeri sõnul on selline areng igati positiivne.

"Lapsehoidjad vaatavad, kuidas tal läheb, millised oskused ta on omandanud, milliseid on vaja toetada. See on selline pidev protsess terve õppeaasta jooksul. Mingit testi see ei tähenda. See on pigem jälgimine ja siis vanemale tagasisidestamine, et kuidas lapsel läheb," selgitas Kummer.

Varem sellist kohustust olnud ei ole, aga Kummeri teada on paljud lastehoiud juba teinud endale õppekava ja jälgivad ka lapse arengut.

Tartu Ülikooli üldpedagoogika õpetaja Maria Jürimäe rõhutas, et õppekavas üldoskuste sätestamine ei too kaasa mitte väikelastele hinnete panemist, vaid nende arengu jälgimist ja dokumenteerimist.

"On hirmus tähtis, et me ei kaotaks ühtegi inimest. Et tõesti, kui me märkame vara kellelgi probleeme või puudujääke, siis väga tihti võib see olla tingitud ka arengukeskkonnast. Võib-olla lasteaiaõpetaja või -hoidja saab siis arutada, et aga mida te kodus lapsega teete, kui palju ta saab olla näiteks ekraani ees või nutiseadmes? Võib-olla laps areneks muidu väga kenasti, aga talle on lihtsalt loodud keskkond, mis ei toeta seda, ja just see ongi selle hindamise mõte," rääkis Jürimäe.

Lastehoidude õppekavad peavad valmis olema järgmise aasta suve lõpuks.