Titaaniga kaetud kosmoselaeva Maale kukkumist prognoositakse laupäevaks, kuid ekspertide hinnangul kukub see ilmselt ookeani või asustamata alale, vahendas AP.

Colorado Bolulderi ülikooli teadlane Marcin Pilinski sõnul on tõenäosus, et kosmoselaev kukub asustatud alale, üliväike.

"Kuigi võime eeldada, et suurem osa sellest objektist atmosfääri tagasisisenemisel ära ei põle, võib see kokkupõrkel tõsiselt kahjustada saada," ütles Pilinski.

Kosmos 482 nime all tuntud sondi allakukkumise täpset aega ja kohta ei ole veel teada, sest see on sedavõrd vana: akud on ammu tühjad ja langevarjud kasutud.

Hollandi teadlane Marco Langbroek hindas kokkupõrke kiiruseks 242 kilomeetrit tunnis, juhul kui kosmoselaev jääb terveks. Kuna tegu on maanduriga, mis oli mõeldud Veenuse atmosfäärist läbi tungima, on võimalik, et see jääb Maa atmosfääri läbides terveks ning kukub maapinnale enam-vähem puutumatult.

Nõukogude liit saatis Kosmos 482 orbiidile 1972. aastal Kasahstanist Baikonuri kosmodroomist. Selle eesmärk oli jõuda Veenusele, et liituda teiste Venera programmi kosmoselaevadega. Rikke tõttu jäi rakett aga Maa orbiidile ning lagunes neljaks tükiks, millest kaks väiksemat langesid alla Uus-Meremaal kaks päeva pärast starti.

Kaks allesjäänud osa, arvatavasti maandur ja eraldunud ülemise astme mootor, sisenesid kõrgemale orbiidile.

Ümara kujuga sond on viimane Kosmos 482 osa, mis taevast alla kukub ning selle massi arvestades on riskid Langbroeki hinnangul võrreldavad meteoriiditabamuse omadega.

Kõik kosmoselaeva säilinud tükid kuuluvad ÜRO lepingu alusel Venemaale.