Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import.

"Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27 protsenti. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu," selgitas Leppmets.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65 protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12 protsenti.

Peamine kaupade ekspordipartner oli Soome

Märtsis eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (13 protsenti koguekspordist), puitu ja puittooteid (12 protsenti) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti). Võrreldes 2024. aasta märtsiga kasvas enim transpordivahendite (37 miljoni euro võrra ehk 27 protsenti), mineraalsete toodete (34 miljoni euro võrra ehk 28 protsenti) ning metalli ja metalltoodete (27 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti) väljavedu.

Märtsis eksporditi kaupu kõige rohkem Soome (16 protsenti koguekspordist), Lätti (üheksa protsenti), Rootsi (kaheksa protsenti) ning Leetu (samuti kaheksa protsenti).

Soome viidi enim mineraalseid tooteid, Lätti ja Leetu transpordivahendeid ning Rootsi puitu ja puittooteid. Võrreldes mulluse märtsiga suurenes kaupade väljavedu kõige rohkem Soome (49 miljoni euro võrra), kuhu viidi varasemast enam mineraalseid tooteid.

Soomele järgnes suurem eksport Lätti (34 miljoni euro võrra) ja Leetu (26 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem transpordivahendeid. Enim ehk 16 miljoni euro võrra vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Kõige rohkem kasvas transpordivahendite import

Enim imporditi märtsis transpordivahendeid (14 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning elektriseadmeid (12 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem transpordivahendite (60 miljoni euro võrra ehk 29 protsenti) ning mineraalsete toodete (43 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti) sissevedu Eestisse.

Peamised impordipartnerid olid märtsis Läti (13 protsenti koguimpordist), Saksamaa (11 protsenti) ning Soome (10 protsenti). Lätist ja Soomest toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Aastaga kasvas kaupade sissevedu kõige rohkem Lätist (56 miljoni euro võrra), Rootsist (37 miljoni euro võrra) ning Hollandist (34 miljoni euro võrra). Lätist toodi mullusest enam mineraalseid tooteid, Rootsist transpordivahendeid ning Hollandist keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 34 miljoni euro võrra vähenes kaupade import Leedust, kust toodi vähem mineraalseid tooteid.

I kvartalis suurenes kaubavahetus 14 protsenti

Esimeses kvartalis suurenesid kaupade eksport ja import 14 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 4,7 miljardi ja imporditi enam kui 5,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 860 miljonit eurot, mis on 107 miljonit eurot enam kui 2024. aasta esimeses kvartalis.

Kõige rohkem eksporditi elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Peamised impordiartiklid olid transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad ning elektriseadmed. Olulisemad ekspordipartnerid olid Soome, Läti ja Rootsi ning impordipartnerid Läti, Saksamaa ja Soome.