Suurõppuse ajal võtab kaitsevägi ühendust maaomanikega, kelle kinnistut või taristut soovitakse kasutada, kuid paraku tuleb omanikel arvestada sellega, et nende maa või taristu võib saada õppuse käigus kahjustada.

"Kui 17 000 inimest pluss tehnika on maastikul, siis võib olla kindel, et midagi juhtub. Sellist asja ei ole, et ei juhtuks. Põhilised kahjustused, mis tekivad, on pinnasekahjustused ja puude kahjustused. Need on kõige tavapärasemad," ütles kolonelleitnant Gert Treu.

Kelle maadel on tekitatud õppuse läbiviimisega kahju, peaksid pöörduma kohe kaitseväe poole.

"Kui tekib kahjustus, siis kaitsevägi hüvitab. Meie siis lähme fikseerime need kahjud, anname kaitseväele edasi, seal on oma meeskond, kes siis juba tegeleb sellega. Kas teeb korda või hüvitab. Siis juba laskutakse omanikuga vestlusesse ja koostöös tehakse see asi korda," rääkis kapten Kairo Korjas.

Need, kelle poole kaitsevägi on Kagu-Eestis pöördunud, on enamus lubanud oma maad ja hooneid õppuse jaoks kasutada.

"Võeti ühendust ja sooviti sellist varjualust. Kuna tänane tänane sõjaolukord on rohkem droonidega taevas, et siis pakkuda neile varjualust ja endale selline suurem töökoda, mis just sai ka natuke tühjemaks. Sain pakkuda neile," ütles Matis.

"Tänu sellele Ukrainale - see kõik pani ikka väga mõtlema, väga paljud inimesed, et me peame sellega tegelema. Me ei saa teisiti, kui millegagi saab aidata, siis tuleb aidata," lisas Tõnu.