Kiiresti ja tõhusalt, vaid paari tunniga, sai kindral Johan Laidoneri mälestuspaik maha varisenud puulehtedest, prahist ja võsast puhtaks.

"Siin asus kunagi Raba talu, kus sündis Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. See talu muidugi juba tsaari ajal lammutati ja liideti kõrvaltaluga, aga kohana kus ülemjuhataja sündis, oli inimestel meeles. Ja 1937. aastal siis Eesti Vabadusristi Vendade Ühenduse Viljandi osakonna eestvedamisel otsustati tähistada see Raba talu asukoht mälestusmärgiga," ütles Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees Jaak Pihlak.

Kommunistid hävitasid mälestusmärgi 1941. aasta septembris.

"Siin asub siis kindral Laidoneri monumendi algne detail. Õigemini kolm tükki, mis on alles siis sellest ajast, kui see 1937. aastal avati," ütles Pihlak.

Mälestuspaik taastati 1990. aasta septembris Jaak Pihlaku ja Viljandimaa muinskaitsejate eestvedamisel, istutati 300 meetri pikkune tammeallee.

"Eesti riik sai eluõiguse omale Vabadussõjas ja pööre Vabadussõjas tuli suuresti tänu sellele, et määrati ülemjuhatajaks kindral Laidoner, kes oli andekas väejuht ja viis Eesti rahvaväe Vabadussõjas võidule," ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Lill sõidab tihti Viiratsist läbi ja talle ei jäänud märkamata, et suurmehe sünnikoht vajab korrastamist. Nii lõigi ta käed Viljandi vallavanem Alar Karuga, kes oli kohe nõus oma inimestega appi tulema.

"Vahelduseks hea ju saada kontori laua tagant ära ja ilm soosib ka. Me just enne mõtlesime töökaaslasega, et hea, et palav ei ole. Piisavalt hea jahe ja vihma ka enam ei saja ja kõik on hästi," ütles Viljandi valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe.