Sõja 1178. päev: Istanbulis toimusid Venemaa ja Ukraina kõnelused
Venemaa ja Ukraina esindajad pidasid reedel Istanbulis Ukraina sõja teemalisi kõnelusi. Tegemist oli riikide esimeste vahetute läbirääkimistega enam kui kolme aasta jooksul. Osapooled nõustusid vahetama sõjavange ja esitama omapoolsed tingimused relvarahuks.
Oluline Ukraina-Venemaa kõnelustel:
- Osapooled leppisid kokku vahetama vastastikku tuhat sõjavangi;
- Medinski: kõnelused võivad jätkuda pärast relvarahuvisiooni esitamist;
- Allikas: Venemaa nõuab Ukrainalt alade loovutamist;
- Umerov: Istanbuli kõnelustel territoriaalseid küsimusi ei arutatud;
- Zelenski ja Euroopa juhid pidasid pärast kõnelusi Trumpiga telefonivestluse;
- Umerov: me suudame võitlust jätkata, kuid tahame sõja lõppu;
- Tegemist oli Ukraina-Venemaa esimeste otsekõnelustega kolme aasta jooksul;
- Zelenski nõudis tugevat reaktsiooni, kui läbirääkimistel ei saavutata relvarahu kokkulepet;
- Kõnelusi võõrustav Türgi kutsub üles relvarahule;
- Merz: Istanbuli kõnelused on väga väike positiivne signaal.
Osapooled leppisid kokku vahetama vastastikku tuhat sõjavangi
Ukraina delegatsiooni juhtis kaitseminister Rustem Umerov ning Vene delegatsiooni president Vladimir Putini abi Vladimir Medinski.
Kõnelused kestsid alla kahe tunni.
Ukraina delegatsiooni juht Umerov ütles pärast kohtumist, et peateemadena arutati relvarahu ja sõjavangide vahetamist. "(Sõjavangide) vahetuse küsimus, relvarahu küsimus. Need on kaks küsimust, mida arutati," ütles ta Istanbulis ajakirjanikega vesteldes.
Umerovi sõnul arutati sõjavangide vahetamise võimalust formaadis tuhat tuhande vastu.
Küsimusele, millised on järgmised sammud läbirääkimisprotsessis, vastas Umerov, et esmalt peavad nad tegelema vangide vahetamisega. "Ja siis teavitame teid meie järgmistest sammudest," lausus ta.
Vene delegatsiooni juht Vladimir Medinski kinnitas samuti, et Venemaa ja Ukraina vahetavad peatselt vastastikku tuhat sõjavangi.
Umerovi sõnul arutati Istanbuli kohtumisel ka võimalikku kohtumist presidentide tasemel.
Medinski märkis samuti, et Ukraina taotleb president Volodõmõr Zelenski ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini otsekõnelusi. "Me võtame selle soovi teadmiseks," kommenteeris ta.
Medinski: kõnelused võivad jätkuda pärast relvarahuvisiooni esitamist
Venemaa ja Ukraina esitavad oma visiooni võimalikust relvarahust, mille järel oleks kohane läbirääkimisi jätkata, ütles Medinski.
"Leppisime kokku, et kumbki pool esitab oma visiooni võimalikust tulevasest relvarahust ja paneb selle üksikasjalikult kirja. Pärast sellise visiooni esitamist usume, et oleks asjakohane – selles lepiti ka kokku – jätkata läbirääkimisi," ütles Medinski pärast otsekõnelusi.
"Üldiselt oleme (kohtumise) tulemusega rahul ja valmis kontakte jätkama," lisas ta Medinski ajakirjanikele vastates.
Allikas: Venemaa nõuab Ukrainalt alade loovutamist
Vene läbirääkijad nõudsid reedel Istanbuli kõnelustel Ukrainalt endiselt tema kontrolli all olevate alade loovutamist, ütles Ukraina diplomaatiline allikas AFP-le, süüdistades venelasi ebarealistlike nõudmiste esitamises eesmärgiga kõnelused nurjata.
"Vene esindajad esitavad vastuvõetamatuid nõudmisi... nagu et Ukraina viiks relvarahu alustamiseks väed välja suurtelt Ukraina territooriumi aladelt, mida ta kontrollib," ütles allikas.
Umerov: Istanbuli kõnelustel territoriaalseid küsimusi ei arutatud
Ukraina ja Venemaa delegatsioon ei arutanud reedel Türgis Istanbulis peetud kõnelustel küsimust kontrollist teatud alade üle, ütles Ukraina delegatsiooni juht kaitseminister Rustem Umerov – väide erineb varasematest anonüümse allika ütlusest, mille järgi nõudis Venemaa Ukrainalt alade loovutamist.
"Meil on presidendi juhis. Küsimused, mis me edastasime (kõnelusi võõrustanud) Türgi poolele – need on küsimus relvarahust ja küsimus vangide vahetamisest. Seetõttu suhtlesime ainult neis raamides," ütles Umerov pärast kõnelusi vastuseks ajakirjanike sellekohasele küsimusele.
Kiiev: Zelenski ja Euroopa juhid pidasid pärast kõnelusi Trumpiga telefonivestluse
Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Poola liidrid pidasid reedel telefonivestluse USA presidendi Donald Trumpiga, teatas Zelenski kõneisik pärast Venemaa ja Ukraina ametnike kõneluste lõppemist Türgis Istanbulis.
"President Zelenski, president Macron, kantsler Merz, peaminister Starmer ja peaminister Tusk pidasid telefonivestluse Donald Trumpiga," ütles Serhi Nõkõforov ajakirjanikele.
Umerov: me suudame võitlust jätkata, kuid tahame sõja lõppu
Ukrainlased saavad ja on suutelised võitlust jätkama, kuid nad tahavad sõja lõppu, ütles kaitseminister Rustem Umerov kõnelusi Venemaa delegatsiooniga.
Ukraina välisministeeriumi kõneisik Heorhi Tõhhõi ütles, et Venemaa delegatsioon esitas Istanbuli kõnelustel mitmeid asju, mida Kiiev peab vastuvõetamatuks, kuid Ukraina pool jäi oma seisukohale kindlaks.
"Venemaa delegatsioon esitas mitmeid asju, mida me peame vastuvõetamatuks. Meil on ulatuslikud kogemused igasuguste läbirääkimiste pidamisest venelastega, uskuge mind, alates 2014. aastast," ütles ta ajakirjanikele.
"On olnud palju voorusid, seega ütleksin, et Ukraina delegatsioon teab hästi, kuidas reageerida kõigele, mis sellelt poolelt kõlab," märkis Tõhhõi.
Tema sõnul reageeris Ukraina delegatsioon Venemaa esitatule rahulikult, esitades põhimõttelise seisukoha ja jäädes oma joonele kindlaks.
Tegemist oli Ukraina-Venemaa esimeste otsekõnelustega kolme aasta jooksul
Kohtumine on märk diplomaatilisest edusammust sõdivate poolte vahel, kes polnud silmast silma kohtunud alates 2022. aasta märtsist, kuu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Neljapäeval ütles USA president Donald Trump, et ilma tema ja Venemaa president Vladimir Putini kohtumiseta ei toimu märkimisväärset edasiliikumist.
Reedel Lähis-Ida visiiti lõpetades ja tagasi Washingtoni suundudes ütles Trump, et kohtub Venemaa presidendiga niipea, kui nad saavad selles kokku leppida.
Ukraina delegatsiooni juht Umerov ütles, et rahu on võimalik vaid siis, kui Venemaa nõustub 30-päevase relvarahu, röövitud ukraina laste tagastamise ja kõigi sõjavangide vahetamisega.
Venemaa teatas, et soovib lõpetada sõja diplomaatiliste vahenditega ja on valmis arutama relvarahu. Samas on Venemaa tõstatanud hulga küsimusi ja muresid, öeldes, et Ukraina võib võimalikku pausi kasutada lisavägede mobiliseerimiseks ja lääneriikidelt relvade tarnimiseks.
Ukraina ja tema liitlased süüdistavad Putinit venitamises ja väidavad, et ta ei võta rahupüüdlusi tõsiselt.
Putin ise tegi ettepaneku pidada otsekõnelusi Türgis, kuid lükkas tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ettepaneku temaga Türgis kohtuda. Selle asemel saatis ta kõnelustele keskastme ametnikest koosneva delegatsiooni. Ukraina vastas sellele saates sarnasel tasemel läbirääkijaid.
USA välisminister Marco Rubio ja Trumpi Ukraina erisaadik Keith Kellogg viibivad samuti Istanbulis seoses teiste kohtumistega.
Rubio ütles neljapäeva õhtul ajakirjanikele, et delegatsioonide taseme põhjal on suur läbimurre ebatõenäoline.
"Ma loodan, et ma eksin. Loodan, et eksin 100 protsenti," sõnas Rubio neljapäeval. "Loodan, et homsed uudised ütlevad, et nad on leppinud kokku relvarahus; nad on nõustunud alustama tõsiseid läbirääkimisi. Aga ma annan teile oma ausa hinnangu."
Venemaa teatas reedel, et vallutas Ida-Ukrainas veel ühe küla. Mõni minut enne Istanbulis toimuva kohtumise algust teatas Ukraina meedia õhuhäirest ja plahvatustest Dnipro linnas.
Zelenski nõuab tugevat reaktsiooni, kui läbirääkimistel ei saavutata relvarahu kokkulepet
Zelenski ütles Albaanias visiidil olles ajakirjanikele, et kui Venemaa delegatsioon ei suuda relvarahuga nõustuda, siis on selge, et Putin ei taha sõda lõpetada.
Ukraina president kutsus üles maailma liidritelt tugevat reaktsiooni, kui läbirääkimised Istanbulis ebaõnnestuvad.
"Meil oleks olnud tegelik võimalus astuda tähtsaid samme selle sõja lõpetamise suunas, kui ainult Putin ei oleks kartnud Türki tulla," ütles Zelenski Tiranas Euroopa liidrite kohtumisel.
"Kui tuleb välja, et Vene delegatsioon on tegelikult lihtsalt teater ja ei saavuta täna mingeid tulemusi... peab olema tugev reaktsioon, seal hulgas sanktsioonid Vene energiasektorile ja pankadele," ütles ta.
Kõnelusi võõrustav Türgi kutsub üles relvarahule
Otsekõnelusi võõrustav Türgi välisminister Hakan Fidan rõhutas reedel, et kõige tähtsam on võimalikult ruttu relvarahu kindlustada.
"Sõda nõuab jätkuvalt elusid, nii et on kriitilise tähtsusega rakendada võimalikult kiiresti relvarahu," ütles ta Istanbuli Dolmabahçe palees kõnelusi avades.
Kõnelustel tuleb töötada ka Zelenski ja Putini kohtumise nimel, lisas ta.
"On ka väga tähtis, et need kõnelused oleksid aluseks liidrite kohtumisele. Me usume kogu südamest, et konstruktiivsete läbirääkimistega on võimalik jõuda rahuni," ütles Fidan.
Merz: Istanbuli kõnelused on väga väike positiivne signaal
Saksa kantsler Friedrich Merz ütles reedel, et Venemaa ja Ukraina otsekõnelused Istanbulis on väga väike positiivne signaal selles konfliktis.
"Fakt, et nad täna kohtuvad – esimest korda üle kolme ja poole aasta – on väga väike positiivne signaal," ütles Merz Tiranas Euroopa liidrite kohtumisel.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters/BBC/BNS