Anne* tahtis broneerida terviseportaali kaudu eriarstiaega ühele Medicumi arstile. Ta valis sobiva aja, klõpsas sellel, aga kinnituse asemel kuvas ekraan veateadet.

"Ma ei mäleta enam täpselt, aga vist jäi leht lihtsalt lõputult laadima. Seda lehte, kus näitab broneeritud aega, igatahes ei ilmunud. Proovisin uuesti ja valisin teise aja, sest minu varem valitud aega enam vabade aegade seas ei näidatud. Kordus sama, pärast klikkimist jäi leht laadima," sõnas Anne ERR-ile.

Ta läks seejärel Medicumi lehele ja sealtkaudu sisse logides selgus, et tema esimesena valitud aeg oli nende süsteemis talle broneeritud.

"Patsiendiportaalis ei ole seda aega broneeringute rubriigis senini näha," lisas Anne.

Sarnaseid probleeme terviseportaaliga on viimastel nädalatel ERR-iga jaganud mitu inimest. Kuigi esimesed vead ilmnesid juba jaanuari alguses, pole tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) aegade broneerimisega seotud probleeme peaaegu poole aastaga lahendada suutnud.

"Oleme viimase paari kuu jooksul aktiivselt murele lahendust otsinud. Kahjuks ideaalset lahendust pole, mis kõik probleemid ära lahendab. Oleme vahepeal päringute sagedust muutnud ja eri tervishoiuteenuste pakkujate arenduspartneritega suhelnud, et nende ja meie infosüsteemide vahelised eriarstiaegade päringud kiiremini vastatud saaksid," sõnas TEHIK-u juht Margus Arm.

"Samuti oleme tegelenud sellega, et mujalt ära võetud ajad saaksid võimalikult kiiresti eemaldatud," lisas ta.

Arm tunnitas, et ideaalselt lahendust ei ole ja TEHIK otsib seda jätkuvalt edasi koos enda arenduspartneritega, tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutajate arenduspartneritega.

"Eks me ikka üritame süsteemi paremaks teha, aga kuhu me välja jõuame, seda me veel ei tea," sõnas Arm.

Küsimusele, kes peaks probleemide eest vastutama, ütles Arm, et tellija on tervisekassa.

"Tervisevaldkonna infosüsteemide keskne arendamine ongi keerukas eelkõige ka selle pärast, et kui siin keskel midagi muuta, siis see võib tuua kaasa kõikide teiste partnerite infosüsteemide uuendamise vajaduse. Seda peab väga ettevaatlikult tegema: mis see olla võiks ja kas see majanduslikult lõpuks ära tasub. Need kõnelused ka minu teada praegu käivad, et mis see lahendus võiks olla ja kui suurelt seda ette võtta," rääkis Arm.

Arm ei soostunud ütlema, millal võiks süsteem korda saada. "Ei anna katteta lubadusi praegu," ütles Arm.

Tervisekassa digiregistratuuri projektijuht Anett Pärs nentis samuti, et terviseportaalis on aasta algusest saadik tehtud mitu olulist muudatust, et veateadete probleemi lahendada, kuid millal teenus veatult toimima hakkab, ei oska ta öelda.

"Süsteemi töökindlus on meil paranemas samm-sammult," ütles Pärs. "Ja kuigi probleemide esinemine pole praegu veel täielikult välistatud, on veateadete maht oluliselt langenud alates aasta algusest," ütles Pärs.

Pärs ütles, et veateadete tekkepõhjused on erinevad: neid on mitut eri tüüpi ja neid kõiki ei ole võimalik ainult digiregistratuuri poolelt lahendada.

"Mõnikord on vaja süsteemi arendada nii digiregistratuuri kui ka asutuste poolelt. Kuna asutustel on palju eri infosüsteeme kasutusel ja nende tehniline valmisolek on erinev, siis ei oska me veel öelda, millal jõuame selleni, et neid veateateid meil üldse enam ei tekiks, aga me tegutseme selles suunas - ja täitsa aktiivselt," rääkis Pärs.

Küsimusele, kas uut terviseportaali tehes polnud TEHIK ja tervisekassa teadlikud, et mõnede tervishoiuasutuste tehniline võimekus võib tsentraalse portaali tasemele alla jääda, ütles Pärs, et eks see on ikka alati teada olnud.

"Selle nimel ju ka tegutsetakse, ja on olnud arutlusel, kas asutuste infosüsteeme oleks võimalik konsolideerida. Eks me anname endast parima, et selles olukorras ka keskset lahendust pakkuda, sest see poleks ka hea lahendus, kui patsient peab aegu surfama mitme asutuse digiregistratuurides. Äkki ongi mõistlik pidada seda keskset süsteemi, parendada seda nii palju, kui on võimalik, ja võib-olla on meil lootust, et tulevikus see töötab ka nii, nagu me tahaksime," sõnas Pärs.

Viik: riiklikud infosüsteemid on alarahastatud

IT-ekspert Linnar Viik ütles ERR-ile, et terviseportaali rikked toovad inimestele kaasa eelkõige ebamugavust ja raiskavad nende aega.

"Siin taustal on see, et perearstikeskused ja haiglad kasutavad eri infosüsteeme ja nende integreerimine kokku üheks terviseportaaliks, patsiendikeskseks keskonnaks, on keeruline, sest eri süsteemid tuleb kokku liita omavahel. Inimesele tekitavad rikked ebamugavust ja ühikonnale tervikuna raisatud aega," rääkis Viik.

Viik nõustus, et keskse süsteemi arendajad oleksid pidanud paremini arvestama asjaoluga, et eri tervishoiasutuste süsteemid ei pruugi olla nii hästi ühildatavad.

"Selle süsteemiga on sama, nagu ka mitmete teiste süsteemidega. Mida me praegu näeme, on krooniline ja pikemaajaline valdkondlike infosüsteemide vähene rahastus, mis on tinginud selle, et arendajad on proovinud käepäraste vahenditega asjad tööle saada, ja nad ei ole eelarvestatud viisil, et oleks võimalik seda konsolideerimist põhjalikult läbi planeerida," rääkis Viik.

Tervisega seotud digilahenduste rahastuse eest vastutab Viigi sõnul sotsiaalministeerium.

"Eesti on otsustanud - ja minu meelest on see väga õige -, et valdkondlike infosüsteemide eest vastutab konkreetne ministeerium. Digiministeeriumi ülesandeks on koordinatsioon, ta ei saa minna teiste ministeeriumite haldusalasse infosüsteeme haldama. Kuigi kunagi on meil näiteid, kui on appi mindud, näiteks siis, kui oli üleminek digiretseptile ja see infosüsteem ei läinud käima. Siis läks riigi infosüsteemide amet appi. Aga need on pigem üksikjuhtumid," meenutas Viik.

Iga minister peab olema muu hulgas ka digiminister oma valdkonnas, rõhutas Viik.

"Iga ministeeriumi kantsler ja asutuse juht peab olema võimeline oma asutuse infosüsteeme arendama ja haldama. Ja selleks peab ta olema võimeline ka eelarvet planeerima. Kontoripinnad on planeeritud, töötajate palgad on planeeritud: samamoodi tuleb ka infosüsteeme planeerida oma asutuses," rääkis Viik.

Viigi sõnul ei leia terviseportaali probleemid enne lahendust, kui minister kurjaks läheb. "Sellest, et inimesed kurjaks lähevad, ei piisa, ka nende minister peab kurjaks minema," ütles ta.

"Kuigi Eestil on pingeline riigieelarve, on see ministri otsusekoht, mille arvelt asju kokku võtta või see rahastus leida. See, et paljusid infosüsteeme oleme arendanud Euroopa Liidu rahaga, ei tähenda, et Euroopa raha oleks alati jätkuv, vaid asutused peavad ise planeerima selle raha oma eelarvesse," sõnas Viik.

Minister: meie IT prioriteet on SKA

Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) nõustus, et tervishoiu haldusala IT-süsteemid vajavad pidevat hoolt ja arendamist, kuid ministeeriumi prioriteedid on praegu teised kui terviseportaal.

"Terviseportaaliga tegeletakse, kuid sotsiaalministeeriumi haldusalas on hetkel prioriteetne siiski pensionite ja toetuste väljamaksete süsteem, kus on suuremad puudujäägid juba pikemat aega. Nii et kui vaadata rahastamise vajadusi, siis esimeses järjekorras on SKA süsteemid," ütles Joller.

Sotsiaalministeeriumi e-tervise strateegiajuht Jaanika Merilo lisas, et terviseportaalis on tõstetud vabade aegade omavahelist sünkroniseerimist varasemalt 15 minutilt viiele minutile ning lisaks kontrollitakse ka üheminutilise vahega, kas aeg on juba teises süsteemis broneeritud.

"Veelgi sagedasem sünkroniseerimine vajaks juba olulisi investeeringuid nii TEHIK-usse kui ka tervishoiuteenuste infosüsteemidesse," ütles ta.

Samas lubas Merilo, et perearstide süsteem peaks olema peale põhjalikku testimist ja vajalikke parendusi taas töökorras hiljemalt juuni alguses.

* tegelik nimi toimetusele teada.