Lisaks kutsub Briti välisministeerium välja Iisraeli suursaadiku, et esitada talle protestinoot seoses sõjaoperatsioonide laiendamisega okupeeritud Gazas, ütles välisminister David Lammy.

Iisrael teatas vastuseks, et väline surve ei muuda riigi kurssi.

"Kui Briti valitsus on valmis Iisraeli-vastase kinnisidee ja sisepoliitika ajel Briti majandust kahjustama, on see nende õigus," ütles Iisraeli välisministeeriumi kõneisik Oren Marmorstein avalduses.

Lääneriigid kutsuvad nüüd Benjamin Netanyahut üles lõpetama sõjalist tegevust Gazas. Ka Valge Maja andis esmaspäeval märku, et USA president Donald Trump soovib sõja lõppemist. 

Valge Maja pressiesindaja  Karoline Leavitt ütles, et Trump tahab, et see konflikt piirkonnas lõppeks, samuti tahab ta, et kõik pantvangid vabastataks.

Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et Netanyahu seisab nüüd dilemma ees: kas jätkata konflikti või loobuda. Kui Joe Biden oli president, siis sai Netanyahu arvestada vabariiklaste toetusega. Viimased tahtsid siis Bideni välispoliitikat kritiseerida. Nüüd aga avaldab Netanyahule survet Trump, seega ei saa Netanyahu enam arvestada vabariiklaste vankumatu toetusega.

"Iisrael on tugev riik, kuid ta pole supervõim. Ta ei saa tegutseda kogu maailma vastu," ütles Jeruusalemma Juudi Rahva Poliitikainstituudi teadur Shmuel Rosner. 

Samas Trumpi erisaadik Adam Boehler ütles teisipäeval, et Trump toetab endiselt Iisraeli, isegi kui ta nõuab sõja lõpetamist. 

"President Trumpi toetus Iisraelile on raudkindel," ütles Boehler.