Euroopa Komisjon tegi mullu novembris otsuse, et Eesti on andnud Tartu Agrole ebaseaduslikku riigiabi, mille riik peab ettevõttelt koos intressidega tagasi nõudma.

Nüüd ei ole Tartu Agro aga rahul, et regionaal- ja põllumajandusministeerium on võtnud nende hinnangul ettevõtjavastase positsiooni.

Ettevõtet esindav advokaadibüroo TGS Baltic saatis regionaal- ja põllumajandusministeeriumile kirja, kus tõi välja, et ministeeriumil tuleb komisjoni otsuse kohaselt teha kindlaks, millises ulatuses Tartu Agro ministeeriumiga sõlmitud rendilepingust keelatud riigiabi sai, kuid seejuures peavad nad arvesse võtma ettevõtte poolt rendilepingu alusel tehtud investeeringuid.

"Selle tulemusena võib juhtuda, et tegelikkuses on riigiabi sisuliselt olematu," teatasid advokaadid.

Tartu Agro on nende sõnul esitanud ministeeriumile põhjalikud tõendeid, sealhulgas detailsed finantsandmed ja sõltumatu majanduseksperdi hinnangu, kuid senises menetluses pole neid advokaatide hinnangul sisuliselt käsitletud.

"Ministeerium on asunud seisukohale, mis ignoreerib suurt osa esitatud teabest, tuginedes valikuliselt üksikutele aspektidele ning jättes olulised argumendid ja faktid sisuliselt kaalumata," leiavad ettevõtte esindajad.

Tartu Agro ei ole ministeeriumiga ühel nõul selles osas, kui suure summa nad peavad riigiabina tagastama. Advokaadid tõid välja, et ministeeriumi arvestuse kohaselt on Tartu Agro tehtud investeeringute summa, mida ettevõttel ei tule riigile tagasi maksta, 120 990,68 eurot.

Tartu Agro hinnangul moodustab see aga vaid pisku nende tegelikult tehtud investeeringutest. Ettevõtte enda arvutuste kohaselt jääks nende riigile tagasimakstavaks summaks pärast investeeringute mahaarvestamist 50 380,73 eurot.

"Tagasinõude ulatus, nagu see praeguses käsitluses kavandatud on, ei arvesta mitte ainult tegelikult tehtud investeeringuid, vaid moonutab ka pooltevahelise ajaloo tausta," teatasid Tartu Agro advokaadid.

Nad tõid välja, et ministeerium on kogu rendilepingu perioodi vältel olnud ettevõtte investeeringutega kursis ning neid ka kontrollinud.

"Kui riik nüüd esitatud tõendeid sisuliselt hindamata väidab, et tal puudub teadmine investeeringute tegemise kohta, oleks tegemist selgelt õigusvastase sõnamurdlikkusega. Selline käsitlus kahjustab usaldust riigi õiguskindluse ja haldustegevuse objektiivsuse suhtes ning seab küsimärgi alla selle, kas riik suudab õiglaselt ja proportsionaalselt kaitsta ettevõtjate õigusi," kirjutasid advokaadid.

Nad lisasid, et Tartu Agro juhatuse liige Andres Härm soovib ministeeriumi ja ministriga kokku saada, et ettevõtte tõendeid ja seisukohti esitleda ja selgitusi jagada.

Ministeerium: arvutuste aluseks on täpsed reeglid

Ministeeriumi vaade asjaoludele on teistsugune. Regionaalministeeriumi maa- ja ruumiloome asekantsler Alo Aasma ütles ERR-ile, et kuna riigile kuuluvad maad on läinud üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, tegelevad selle protsessiga mõlemad ministeeriumid, kuid kumbki ei avalda poolelioleva menetluse kohta tagasinõutava summa suurust. 

"Oleme selle metoodika osas läbi rääkinud nii Euroopa Komisjoniga, kes on väga täpse metoodika ette kirjutanud, kui ka AS-i Tartu Agro esindajatega. Täpne summa selgub lähinädalatel ning siis see ka avalikustatakse," lisas Aasma.

Ta märkis, et summa määramisel on vaja silmas pidada, et ebaseadusliku riigiabi menetluses on Euroopa Komisjon kirjutanud ette detailse metoodika, kuidas seda arvutada.

"Riigi kohus on olnud selle metoodika alusel see summa arvutada, kuid ka siin tuleb see kõik komisjoniga kooskõlastada. Küll aga, kuna ebaseadusliku riigiabi andmise protsess ulatub pea 20 aasta taha, on AS-il Tartu Agro oma seisukoht, mis ei haaku riigile komisjoni poolt ette antud metoodikaga," tõdes Aasma.

Asekantsler lisas, et investeeringuid on ministeerium võtnud arvesse selles ulatuses, mis sobib komisjoni kehtestatud raamistikku, sest etteantud metoodika ja komisjoni täpsustused, mida nad on palunud, ei luba kõiki arvesse võtta.

Seda, millal regionaal- ja põllumajandusminister saab Tartu Agro juhiga kohtuda, ei osanud Aasma praegu veel öelda, kuid rõhutas, et käskkirjale ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohta kirjutab alla majandusminister Erkki Keldo.

"Regionaalministeeriumi roll on siin aidata materjalid ette valmistada, sest ajalooliselt on REM olnud see, kes Eesti riigi suhtluses komisjoniga selles teemas on esindanud," põhjendas Aasma.

Eesti riik sõlmis Tartu Agroga 1999. aastal 25 aastaks maarendilepingu, millega andis tootjale Tartu linna piiril turuhinnast soodsamalt kasutada tuhandeid hektareid põllumaad. Viis aastat hiljem, 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu ning Eestile laienesid ühisturu reeglid, muu hulgas keeld anda riigiabi, kui riik selleks Euroopa Liidult nõusolekut küsinud pole. Eesti aga seda Tartu Agro puhul ei teinud.

Tartu Agro rendileping maade kasutamiseks lõpeb tänavu sügisel ning regionaalministeerium ning majandusministeerium valmistasid pikalt ette uue rendilepingu enampakkumise tingimusi. Paraku pole teada, millal üldse oksjon välja kuulutatakse, sest Tartu Agro pöördus riigi vastu kohtusse, soovides, et riik pikendaks nendega sõlmitud rendilepingut otsustuskorras.  

Kuniks kohtuvaidlus kestab, kasutab maad Tartu Agro.