Oluline Ukrainas käivas sõjas reedel, 23. mail kell 20.57:

- Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa suurimale akutehasele;

- Venemaa peatas Ukraina droonirünnakute tõttu mitme lennujaama töö;

- G7 rahandusministrid ja keskpankurid kinnitasid toetust Ukrainale;

Trump teatas suurest Ukraina-Venemaa vangide vahetusest

USA president Donald Trump teatas reedel suurest vangide vahetusest Ukraina ja Venemaa vahel.

"Suur vangide vahetus Ukraina ja Venemaa vahel jõudis just lõpule," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

Hiljuti toimusid Istanbulis kõnelused ning Venemaa ja Ukraina nõustusid vahetama vastastikku tuhat sõjavangi.

Venemaa teatas reedel, et vahetas Ukrainaga 270 sõjavangi ja 120 vangistatud tsiviilisikut vastavalt eelmisel nädalal Istanbuli läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele Kiieviga.

Ukraina kinnitas vahetuse toimumist.

"Tuhat tuhande vastu vahetuse lepingu esimene etapp on läbi viidud. Täna – 390 inimest. Laupäeval ja pühapäeval eeldame vahetuse jätkumist," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Venemaa raketirünnakus Odessale hukkus kaks, sai viga seitse inimest

Venemaa tulistas reedel kaks ballistilist raketti Ukraina sadamalinna Odessasse, tappes vähemalt kaks ja vigastades seitset inimest, teatas kuberner Oleh Kiper.

Odessa, oluline Musta mere sadam Moldova ja Rumeenia piiri lähedal, on kriitilise tähtsusega üleilmse kaubanduse ja Ukraina teravilja ekspordi jaoks.

Venemaa saadab Ukrainale rahutingimused vangide vahetuse lõppedes

"Niipea, kui sõjavangide vahetus on lõpule viidud, oleme valmis andma Ukraina poolele üle dokumendi projekti, mida Venemaa pool praegu viimistleb," seletas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa suurimale akutehasele

Ukraina droonirünnak tabas ööl vastu reedet Venemaal Lipetski oblastis Jeletsi linnas asuvat akumulaatori- ja patareitehast, mis on riigi suurim. Oblasti kuberner teatas tulekahjust tööstustsoonis ja kaheksa inimese vigasaamisest.

Ukraina Telegrami kanalid Supernova+ ja Exilenova+, mis jälgivad pidevalt droonirünnakuid Venemaa sihtmärkidele, on avaldanud mitu videot plahvatustest ja tulekahjudest ettevõttes Energia, mille väidetavalt filmisid Jeletsi elanikud, vahendas Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelne toimetus sotsiaalmeediakanalis Telegram.

Kaadritagused hääled ütlevad, et "elementidetehas põleb" ja et põleb "meditsiinikooli poolt". Ettevõtte Energia lähedal asub Jeletsi meditsiinikolledž.

Energia on üks Venemaa suurimaid patareide ja akude tootjaid. Oma veebilehel väidab tehas, et tarnib muuhulgas oma toodangut Venemaa kaitseministeeriumile. Tehas on nii Euroopa, USA kui ka Jaapani kehtestatud sanktsioonide all.

Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov teatas kella kahe paiku öösel oma Telegrami kanalil, et Jeletsi kohal taevas on droonide tegevus maha surutud.

Moments ago, Ukrainian attack drones successfully struck the Energiya battery plant in the Russian city of Yelets, one of Russia's largest chemical battery producers.

The plant is on fire. pic.twitter.com/uWTlyJA1iH

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 23, 2025

"Droonide tükid kukkusid tööstuspiirkonda, põhjustades tulekahju. Päästeteenistused töötavad sündmuskohal, inimesi evakueeritakse," ütles kuberner, lisades, et rünnak jätkub.

"Elektrooniline sõjapidamine ja õhutõrjesüsteemid jätkavad linna kohal tööd. Püsige turvalistes kohtades ja ärge minge akende lähedale," nõudis Artamonov.

Hiljem teatas kuberner, et juhtunus sai vigastada kaheksa inimest ning lisas, et ohtlike ainete leket ei ole.

Venemaa peatas Ukraina droonirünnakute tõttu mitme lennujaama töö

Venemaa võimud olid sunnitud ööl vastu reedet Ukraina droonirünnakute tõttu peatama Moskva lennujaamade ning lisaks veel mitme piirkonnas asuva lennujaama töö.

Vene meedia teatel seiskasid Ukraina õhurünnakud lendude vastuvõtu ja väljumise Moskva Vnukovo, Domodedovo ja Žukovo lennujaamas ning samuti peatasid töö Ivanovo, Kaluuga, Kostroma, Tambovi ja Jaroslavli lennujaamad.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis esmalt, et Vene õhukaitse võttis maha kuus drooni, mis lendasid Moskva poole ning hiljem teatas veel kolme drooni tõrjumisest. Tema sõnul inimohvreid rünnak ei põhjustanud, kuid sündmuskohal töötavad hädaabiteenistused.

Ukraina on juba kolm ööd järjest korraldanud massiivse droonirünnaku sügaval Venemaa territooriumil.

Venemaa väitel on tema õhutõrje 20. maist kuni 22. maini hommikuni oma territooriumi kohal alla lasknud 485 drooni.

Väljaande The Kyiv Independent andmeil on Ukraina oma droonirünnakutega sundinud Venemaa võime alates 1. jaanuarist ajutiselt sulgema oma lennujaamu vähemalt 217 korral.

G7 rahandusministrid ja keskpankurid kinnitasid toetust Ukrainale

Maailma suurimate demokraatlike tööstusriikide ühenduse G7 rahandusministrid ja keskpankade juhid kinnitasid neljapäeval Kanadas kahepäevase kohtumise lõpus vastu võetud ühiskommünikees toetust Ukrainale.

Ministrid ja keskpankurid ütlesid dokumendis, et mõistavad hukka Venemaa jätkuva jõhkra sõja Ukraina vastu ning tunnustavad Ukraina rahva ja majanduse tohutut vastupanuvõimet.

"G7 on jätkuvalt pühendunud oma vankumatule toetusele Ukrainale tema territoriaalse terviklikkuse ja eksisteerimisõiguse, samuti vabaduse, suveräänsuse ja iseseisvuse kaitsmisel teel õiglase ja püsiva rahu poole," öeldi ühiskommünikees.

Dokumendis lisati, et G7 tervitab käimasolevaid jõupingutusi, mis on suunatud relvarahu saavutamisele. Kui sellist relvarahu ei saavutata, jätkatakse kõigi võimalike variantide uurimist, seal hulgas maksimaalse surve avaldamise võimalusi, näiteks sanktsioonide edasist karmistamist.

"Kinnitame, et vastavalt meie õigussüsteemidele jäävad Venemaa suveräänsed varad meie jurisdiktsioonis külmutatuks seni, kuni Venemaa ei lõpeta oma agressiooni ja ei maksa kahju eest, mida ta on Ukrainale tekitanud," lisati kohtumise lõppdokumendis.

USA, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapani rahandusministrid ja keskpankade juhid märkisid, et erasektori kaasamisel on tähtis roll Ukraina ülesehitamisel.

Maailmapanga hinnangul ulatub selleks vajalik summa järgmise kümnendi jooksul 524 miljardi dollarini.

"Me kohustume ühiselt edendama investorite usaldust kahe- ja mitmepoolsete algatuste kaudu," märgiti G7 kommünikees.

Ministrid ja keskpankurid ütlesid, et jätkavad toetuse koordineerimist, et aidata kaasa Ukraina kiirele taastamisele ja ülesehitamisele. Seda tehakse muu hulgas Ukraina taastamise konverentsil, mis korraldatakse 10.-11. juulil Roomas.

Ühisdokumendis rõhutati, et G7 teeb Ukrainaga koos tööd, et ühelgi riigil ega organisatsioonil, mis osalesid Vene sõjamasina rahastamisel või varustamisel, ei oleks õigust Ukraina ülesehitamisest kasu saada.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 978 700 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 10 841 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 575 (+1);

- suurtükisüsteemid 28 165 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1390 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1167 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 36 945 (+148);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 407 (+139);

- eritehnika 3895 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.