Tartu ja keskkonnaamet arutavad, kumb peaks linnarebastega tegelema
Tartus kasvav linnarebaste arv on tõstatanud küsimuse, kas linnaloomadega peaks tegelema linn või keskkonnaamet. Et ka linna elanikele oleks selgem, kelle poole loomadega seoses pöörduda tuleb, valmistavad osapooled ette kokkulepet, mis jagab selgemalt nende vastutuse.
Juhtumid, kus linnarebased inimestega kokku puutuvad, on Tartus juba tavapärased. Kokkupuuteid on ka koduloomadega ja neljapäevalgi murti Raadi linnaosas maha kolm kana. Kuna rebaseid on palju, tuleks keskkonnaameti sõnul loomade püüdmisega juba ennetavalt tegelda, kuid ameti sõnul on neil kohustus tegeleda vaid abitute ja vigastatud loomadega.
"Kui on näha, et kuskil liigub rebane, siis tuleks ta püüda puuriga kinni ja viia mujale. Kohalik omavalitsus saab sellega tegelda. Kas nad loovad endale ise võimekuse või leiavad endale lepingupartneri, need on valikud," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Tartu linna sõnul on nad ka praegu linnaloomadega tegelenud, kui inimesed on murega nende poole pöördunud. Eelmisel nädalal Tartus Poku lasteaias elanud rebastega, kes nüüdseks kogu perega metsa on jõudnud, tegeles aga keskkonnaamet, sest tegutseda oli vaja kiirelt ja linnal lepingulist koostööpartnerit polnud.
Türna sõnul on see aga üks olukordadest, kus linnarebastega oleks võinud kohalik omavalitsus tegelda.
"See on täpselt üks nendest olukordadest. Kui asi on nii kaugele juba jõudnud, et tuleb nad terve pesakonnaga ümber asustada, siis on lepingupartneril võimalik abistada," lausus ta.
Tartu linna sõnul hoolimata vajadusest neil endal võimekus ja oskus linnaloomadega tegelda puudub ja nii sooviksid nad alustada koostööd jahimeestega. Nii Türna kui ka linna sõnul on oluline teha selgeks, kust jookseb piir, millised on abitud loomad, kellega peab tegelema keskkonnaamet ja millised on linnaloomad ja nuhtlusisendid, kellega peaks tegelema kohalik omavalitsus.
"Et oleks ka linlastel selgem, kelle poole mis juhtumil pöörduda, näiteks mis hetkel on loom abi vajav ja hädas, ja kui hädas ta siis peab olema," ütles Tartu linnamajanduse osakonna peaspetsialist Madis Tammeorg.
Mure rebastega on esile tõusnud ka Tartu vallas, kuid seal selliseid arutelusid keskkonnaametiga ei olnud. Alates 2021. aastast on neil koostöö kahe jahiseltsiga
"Meil olid siin ikkagi poolkodustatud rebased, kes käisid rõdude pealt vorsti söömas ja igasugust muud vahvat asja tegemas, mis natuke oli ka inimeste enda süü, sest päris ise nad ju sinna käima ei hakanud," lausus Tartu vallavanem Jarno Laur.
Nii Türna kui ka Tammeorg kinnitavad, et Tartuski soovitakse kokkuleppele jõuda lähiajal.
"Minuni jõudnud tähelepanekute põhjal on enamus Tartu linnas liikuvatest rebastest kärntõves, Kindlasti tuleks seetõttu ka nendega tegelda, see jõuab ju laste liivakastidesse koos väljaheidetega ja on juba terviserisk," ütles Türna.
Toimetaja: Marko Tooming