Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu hinnangul on Reformierakond ja "tema poliitilised satelliidid" lisaks demokraatia, majanduse, iibe, regionaalpoliitika, hariduse, eelarve ja immigratsiooni valdkondadele läbi kukkunud ka rahva ja riigi julgeoleku tagamisel, mistõttu ähvardab Eestit rahvuslik katastroof.

EKRE volikogu märkis, et julgeolek ei ole sõda, vaid sõja ära hoidmine. "Just see tagab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu nõuab meie põhiseadus. Reformierakonna valitsuse käitumine toob meile sõjaohtu järjekindlalt lähemale," seisab avalduses.

"Samal ajal pole enam võimalik varjata ka kaitsekulude suurendamise jutuga seda, et kaitsevõime ennaktempos tõstmisega tänane valitsus hakkama ei saa. Eelmisel nädalal nägime, kuidas riik ei suuda isegi suure rahaga tööle panna elanikkonna ohuhoiatust. Sellele järgnes läbikukkunud mereoperatsioon, kus püüti ebaõnnestunult peatada Vene varilaevastiku alust. Avalik arutelu selle üle, kas või kui palju on riik tellinud laskemoona ja millal see võiks tegelikult ladudesse jõuda ei jäta kahtlust, et meil puudub elementaarne laskemoonavaru tõsisema konflikti puhul. Viimane lõik kontrolljoone piiritara ehitust pandi käima viis aastat tagasi, kui EKRE oli valitsuses. Viimane suur riigikaitsevõime ehk meretõrje raketid otsustas samuti ära EKRE osalusega valitsus," seisab volikogu avalduses.

"Küll aga näeme hiigelsummades raha suunamist niinimetatud kaitsetööstusvaldkonda, mis on kujunenud meie hinnangul Reformierakonna järjekordseks korruptsiooniprojektiks. Reformierakonnale lähedaste endiste kõrgete riigiametnike ja kaitseväelaste suundumine sadade miljonitega üle külvatud kaitsetööstuse riiulifirmadesse ei tugevda mitte kuidagi Eesti kaitsevõimet, vaid vastupidi, suunab piiratud ressurssi väga kitsa seltskonna kätte väga tühise tulemusega," märgib EKRE.

EKRE volikogu avaldus märgib, et Vene varilaevastiku vastu astutud sammud näitavad, et Eesti julgeoleku eest vastutavad isikud on kaotanud kontakti tegelikkusega. 

"Olukorras, kus ükski teine, meist suurem ja sõjaliselt võimekam sanktsioonidega ühinenud riik ei ole astunud otsesesse sõjalisse vastasseisu Venemaaga nende laevade pärast, otsustas Eesti valitsus volitada kaitseväge ja piirivalvet kasutama jõudu rahvusvahelistes vetes. Meie erinevus Suurbritanniast, Prantsusmaast, Saksamaast või Rootsist on see, et meil pole lahinguvõimelist mereväge ega  õhuväge. Ent neil on. Ja meie teine erinevus neist samadest riikidest on, et meil on ühine piir Venemaaga. Ent neil pole. Otsus asuda sellises olukorras Venemaaga konfliktikursile näitab üheselt, et meie valitsus soovib ise alustada sõda ega hooli sellest, kui see toimuks meie territooriumil. Nagu nägime eelmisel nädalal, oleme me samas täiesti võimetud niisugust võitlust pidama."

EKRE volikogu hinnangul on Reformierakond näidanud nii suutmatust kui tahtmatust tagada Eesti julgeolekut. "Järelikult on meil võimul täiesti kõlbmatu valitsus, mis tuleb viivitamatult välja vahetada. Eesti vajab rahvusliku ühtsuse valitsust, mis tagab ka päriselt meie riigi ja rahva julgeoleku. EKRE on vastutuseks valmis," seisab volikogu avalduses. 

EKRE volikogul valiti korraliselt volikogule ka uus esimees, valituks osutus riigikogu liige Evelin Poolamets, kelle vastaskandidaadiks oli Mati Kuklane. Aseesimeheks valiti Lilia Müller. Senine volikogu esimees Valmar Veste seekord ei kandideerinud.

Reformierakonna pressiesindaja Kristofer Rennel ütles kommentaariks ERR-ile, et tegemist on laimuga. "EKRE tegeleb laimamisega, sest midagi muud nad poliitiliselt ei oskagi," ütles Rennel.