Põllumajandusmuuseumis peeti lemmikloomapäeva
Eesti põllumajandusmuuseumis peeti laupäeval lemmikloomapäeva, mis tõi kokku nii taluloomad, kassid, koerad kui ka eksootilisemad roomajad.
Kui tavapäraselt on põllumajandusmuuseumis ponid, lambad, jänesed ja sulelised, siis laupäeval oli pilt tunduvalt kirjum. Kõige eksootilisemate loomadega oli kohale tulnud Uhti minizoo, mis tutvustas huvilistele lemmikuid madudest aaradeni.
Sarnaste lemmikloomade pidajaid on minizoo peremehe Janar Kallasse sõnul Eestis väike kogukond.
"Alguses on võib-olla lõbus võtta neid. Siis kui pisikene oled, võtad endale mingi aara ja viie aasta pärast avastad, et mul polegi enam aega tegeleda temaga ja nii see huvi kaobki inimestes. Aga fänne on. Fännid siin ma arvan, et terve elu tegelevad nendega," ütles Kallasse.
Kõige enam oli kohale tulnud aga koeri. "See on Jack Russell Lexi. Tema tuli meiega lihtsalt kaasa. Jalutame, vaatame ringi. tema muidugi tahab siin värsket liha saada, aga vist ei saa," ütles Nora.
Simona tuli samuti oma koeraga. "Nimi on Remi ja tegemist on Newfoundlandi kutsikaga," ütles ta.
"Mina olen oma barsoidega. Nad meeldivad mulle kõige rohkem. Ilu on vaataja silmades, aga minu meelest on nad väga kaunid, graatsilised ja toas on nad väga rahulikud, aga iga hetk, kui ma tahan jalutama minna, siis nad tulevad minuga jalutama," ütles Rita.
Kuna loomi, kelle kohta sai uurida, oli palju, jäi nii mõnelegi silma karvane või suleline, keda endale koju soovida.
Eesti Põllumajandusmuuseumi projektijuhi ja kuraatori Aive Vahejõe sõnul soovivad nad lemmikloomapäevaga pöörata tähelepanu lemmikloomade vajadustele ja anda ka aimu, millised võivad üldse kõikvõimalikud lemmikloomad olla.
Kuigi põllumajandusmuuseumis on eelkõige laudaloomad, on ka seal üks uus kodanik lambatall Jussike lemmiklooma staatusesse tõusnud.
"Tema ema ei võtnud teda omaks ja siis inimesed hakkasid tema eest hoolitsema, teda lutitama, tema igapäevaste vajadustega tegelema, kodustasime Jussikese siis ise ära ja nüüd ta peabki inimesi kõige suuremaks karjaks," rääkis Vahejõe.
Toimetaja: Aleksander Krjukov