Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10 protsenti rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud) aga kuus protsenti vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude suurenemine 15 protsendi võrra.

"Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas," selgitas Sinisaar.

Esimeses kvartalis ehitati rohkem nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid. 

Rajatiste ehitusmahud esimeses kvartalis vähenesid – eelkõige uusehituse tõttu.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid 2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra, seda peamiselt rajatiste ehitustööde tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli üheksa protsenti, aasta varem seitse protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1598 uut eluruumi, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarseim on kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. 

Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Ehitusluba väljastati esimeses kvartalis 1461 eluruumi ehitamiseks, mida on 36 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 267 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 167 200 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstushoonete pinda.