Õiguskantslerilt küsis hinnangut keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Varem oli Tallinna valimisjaoskondade arvu vähendamist tauninud ka Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kes leidis, et see otsus raskendab valimisõiguse teostamist nende jaoks, kes soovivad hääletada just pabersedelil.

"Valimisjaoskondade arvu on viimasel kümnendil vähendatud enamikus valdades ja linnades. Jaoskondade võrgustiku kokkutõmbamise peamine põhjus on väljaspool elukohta eelhääletamise päevadel hääletanute hulga kasv. Iga valimisjaoskonna nõuetekohane töös hoidmine tekitab kohaliku omavalitsuse eelarvele kulu. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt tuleb igas linnas (Tallinnas linnaosas) ja vallas avada vähemalt üks valimisjaoskond. Hääletaja saab valida erinevate hääletamisaegade ja -viiside vahel. Tervisemure või muu tõsise takistuse korral on võimalik tellida hääletamiskast ka koju. Väljaspool elukohajärgset jaoskonda eelhääletamise võimalused on oluliselt laienenud. Rahvastikuregistri vastutav töötleja peab saatma hääleõiguslikele inimestele teabelehed, millele kantakse teave hääletamisvõimaluste kohta vallas või linnas ja muu hääletajale vajalik teave," kirjutas Ülle Madise oma vastuses.

Eelöeldu tähendab Madise sõnul, et valimisjaoskondade arvu ja asukoha olulisus on kahanenud – valijal on võimalik valida talle sobiv hääletamisviis ja -aeg, sealhulgas täita pabersedel mõnes jaoskonnas, mis jääb tema töökoha, kooli, kaupluse jne lähedusse.

Ta viitas, et Tallinna linnavalitsus on oma määruse nr 11 seletuskirjas ja Tallinna linnasekretär õiguskantsleri päringule saadetud vastuses statistikale viidates selgitanud, et jaoskondade arvu senine vähendamine pole ei Tallinnas ega teistes kohalikes omavalitsustes toonud kaasa valimisaktiivsuse kahanemist.

Tallinna linnavalitsus selgitas põhimõtteid, millele tuginedes 2025. aasta linnavolikogu valimisteks jaoskondi avatakse. "Mõned jaoskonnad jäävad seekord avamata, sest neis käis viimastel valimistel hääletamas vähe valijaid; mõned jaoskonnad paiknesid teineteise vahetus läheduses ja need on mõistlik liita; mõned hääletamisruumid ei vastanud ligipääsetavuse nõuetele, st sinna ei olnud võimalik pääseda ratastoolis, käimisraami ega lapsevankriga. Tallinnas toimib rohkete peatustega tasuta ühistransport. Tallinna linnavalitsuse andmetel jääb valimisjaoskond 2025. aasta valimistel iga valija registreeritud elukohast jalutuskäigu kaugusele," vahendas Madise linna põhjendusi.

"Õiguskantsleri hinnangul ei ole valimisjaoskondade arvu vähendamine põhjendamatu ega lähe vastuollu põhimõttega, mille kohaselt peab olema piisavalt hääletamisvõimalusi ja -viise, et valijal oleks võimalik mõistliku pingutusega valimistel osaleda," ütles Ülle Madise.

"Tallinna linnavalitsuse vastusest õiguskantslerile selgub, et määruse nr 11 alusel avatavad valimisjaoskonnad vastavad ligipääsetavuse nõuetele: need paiknevad ühistranspordipeatuste lähedal, nende lähistel on võimalik parkida isiklikku sõidukit, valimisruumi on võimalik iseseisvalt siseneda ratastooli, lapsevankri või liikumist soodustavate abivahenditega. Kui avatav valimisjaoskond paikneb hoone teisel korrusel, siis pääseb valija selleni soovi korra lifti või eskalaatoriga," märkis Madise.

Madise kirjutas veel, et eelnevast järeldades saab üldistada, et ehkki mõnel valijal võib olla vaja täiendavaid jõupingutusi varem tegutsenud, ent seekord suletuks jääva valimisjaoskonna asemel mõne teise jaoskonna leidmisel, ei lähe Tallinna linnavalitsuse määrus nr 11 siiski vastuollu põhiseaduse ega seadusega.

Tallinna linnavalitsus kinnitas 8. aprillil 2025. aasta kohalike valimiste valimisjaoskondade asukohad, millega saab pealinnas valida 44 valimisjaoskonnas, mida on 33 võrra vähem kui Euroopa Parlamendi valimistel ja umbes poole vähem kui eelmistel kohalikel valimistel.