Samas surmade arv ka vähenes peamiselt vereringeelundite haigustest (–278) ja Covid-19 (–182) põhjustatud surmade arvelt.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjusteks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3508 inimest, täpsemalt 1870 meest ja 1638 naist. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 917 inimest, sh 657 meest ja 260 naist.

Covidisse suri eelmisel aastal 128 inimest, mis on üle kahe korra rohkem grippi surnud isikute arvust, mis oli 56. 

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 39 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv kasvas 117 võrra. 

Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv ja otseselt alkoholist tingitud surmade arv püsib endisel kõrgel tasemel.

Otseselt alkoholist tingitud surmade arv püsis stabiilsena – 630 juhtu. Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv vähenes 113-lt 100-le.   

"Enamik surmajuhtudest on seotud mitme psühhoaktiivse aine segatarvitamisega. Kokku 42 protsenti narkootikumidega seotud üledoosi surmadest on tingitud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide ja nitaseenide, tarvitamisest. Ka kokaiini tarvitamisega seotud üledoosisurmad on jäänud endiselt kõrgele tasemele," rääkis TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

"Kuigi narkootikumidest tingitud surmad on küll natuke vähenenud võrreldes eelmise aastaga, on need siiski väikese Eesti jaoks liiga kõrgel tasemel. Eriti kurvaks teeb asjaolu, et 11 neist surmajuhtudest on vanuses 16–24," lisas Abel-Ollo.

Lisaks laekusid surma põhjuste registrisse 54 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed, mida ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.