Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal 29 protsenti söödud köögiviljadest Eestis. Aasta varem toodeti 37 protsenti, kümme aastat tagasi aga 60 protsenti siin tarbitust.

Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul ennustastasid köögiviljakasvatajad kümne aasta eest, et isevarustatus püsib umbes kahe kolmandiku juures, kuid nüüd on see poole väiksem.

"Stabiilsus ja turvaline ettevõtluskeskkond on puudu – erinevad maksutõusud suhteliselt lühikese aja jooksul. Kui vaadata naaberriike, siis seal pigem selliseid suuri vapustusi ei ole ja toetatakse põllumajanduse toidutootmist ikkagi nii palju, kui keegi parasjagu saab ja jaksab. Lätis ja Leedus on erinevad maksusoodustused rakendatud. Näiteks Läti kuulus käibemaksuerisus kodumaisele köögi- ja puuviljale. Nii neil seda sektorit seal toetatakse," rääkis Strastin.

"Kui nüüd Soome näidet vaadata, siis Soome kurk on tõepoolest odavam tänu nende riigi otsusele maksta kodumaisele aiandustootjale katmikalal ruutmeetripõhist toetust. See on neil juba alates Euroopa Liiduga liitumise hetkest rakendatud."

Strastin jätkas, et kui Soome kurk mingil hetkel siia jõuab, ja seda märksa odavama hinnaga kui meil, siis see ongi pelgalt Eesti kaupmeeste jaoks atraktiivsem kui kohalik kurk.

Praegu on Eestis puu- ja köögivilja käibemaksumäär 22 protsenti. Seevastu Lätis on see viis ning Soomes 12 protsenti. Aiandusliidu juht Strastin ütles, et Eesti naaberriikides on köögiviljade kasvatamise vajalike alade kütmiseks kasutatava kütuse aktsiis madalam. Ta tõi Eesti kurgi kõrge hinna põhjuseks ka selle, et jaekettide hinnastamismudel ei soosi praegu meie kodumaist puu- ja köögivilja.

"Miks ei võiks olla nii palju talupojatarkust või natuke paremat mõtlemist selles hinnastamisloogikas ja nende endi hinnastamismudelis? Näiteks, et ma ei pane kurgile ja tomatile juurdehindust 100 protsenti, vaid panen näiteks 20. Ja Fantale ja Cocale panen näiteks 200 protsenti."

Köögiviljade hind on aastaga märkimisväärseid hüppeid teinud, neist kõige jõulisema kurgi hind. Kohaliku pika ja lühikese kurgi kilo maksis eelmise aasta aprillis keskmiselt neli eurot ja seitse senti. Sel aastal oli kuu keskmine aga seitse eurot ja 31 senti.

Importkurgi hinnatõus oli samal perioodil ligi kaheksa protsenti.

Grüne Fee tegevjuht Kristo Eisenberg märkis, et kurgi hinna aastast tõusu mõjutab eelkõige kallinenud lühike kurk. Ta lisas, et nemad on Luunja pika kurgi hinda tõstnud aastaga umbes kümme protsenti. Eisenberg lisas ka, et kuigi riik neid natuke toetab, on Grüne Fee suurim kulu siiski energia – suurem kui palgakulu.

"Kõige rohkem annaks ära teha just energiajulgeoleku osas. Jõuame tagasi Eesti pikaajalise energiapoliitika juurde. Tegematajätmised on minevikus tegemata jäetud ja nüüd tuleb mõne aasta tegemata töö lähima kolme-nelja-viie aasta jooksul ära teha. Vaadates kasvõi meie sektorit, siis me näeme lõpuks kõige valusamat statistikat ehk eelkõige köögiviljade isevarustatuse tase Eestis väheneb drastiliselt," rääkis Eisenberg.

Tema sõnul on statistikat eiratud pikka aega. "Valitsus peaks eelkõige vaatama seda, et missuguseid kas siis maksuerandeid või toetusi oma sektori tähtsamatele ettevõtetele teha saaks kasvõi läbi tööjõu –või läbi käibemaksuerandi," lisas Grüne Fee juht.

"Teatud koridorides arvatakse, et käibemaksuerand ei alanda poes näiteks puuviljade ja köögiviljade hindasid. Aga rääkides meie naaberriikide tootjatega, siis nemad leiavad, et see on olnud üks meede, miks ikkagi hinnad selles kategoorias on – ehk Läti või Soome poelettidel odavamad," kirjeldas Eisenberg.

Ta märkis, et nemad on suurfirma, aga kui riik appi ei tule, jääb just väiketegijaid köögiviljasektoris aina vähemaks. Eisenberg nentis, et viimaste aastatega on mitu tootmist suletud.