Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 29. mail kell 20.50:

- Zelenski heidab Venemaale ette memorandumi esitamisega viivitamist;

- Venemaa ründas rakettidega Ukraina Harkivi oblastis Tšuhujivit;

- Sõrskõi: Venemaa kaotused on sel aastal üle 190 000 sõjaväelase;

- ÜRO seirerühm: Põhja-Korea tarned toetasid Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu vastu;

- Mariupoli õhurünnakuid juhtinud Vene erukomandör hukkus plahvatuses;

- Ukraina: Venemaa on koondanud piirile piisavalt vägesid, et rünnata Sumõ oblastit;

- Merz ei välista, et ta võib tulevikus Ukrainale anda Tauruse rakette;

- Kreml: ootame endiselt Kiievi vastust Istanbuli kõneluste kohta;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 197 lahingut;

- Zelenski: Venemaa hakkab sanktsioone tundma 2026. aasta juunis;

- Moskvat tabas taas droonirünnak;

- Umerov edastas venelastele Ukraina seisukoha relvarahu osas.

Zelenski heidab Venemaale ette memorandumi esitamisega viivitamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas neljapäeval Venemaad rahuprotsessi seiskamises, kuna Venemaa ei ole suutnud esitada lubatud läbirääkimiste memorandumit. Zelenski hoiatas rahvusvahelisi partnereid, et Moskva üritab petta neid, kes loodavad diplomaatiale.

"Isegi nn memorandum, mida nad esitada lubasid ja väitsid nädal tagasi, et valmistavad ette – seda pole keegi näinud," ütles Zelenski. "Ukraina ei ole seda saanud. Meie partnerid pole seda saanud."

Venemaa välisministeerium teatas varem, et tema delegatsioon eesotsas presidendi abi Vladimir Medinskiga tutvustab Moskva ettepanekul 2. juunil peetavatel läbirääkimistel relvarahu raamistikku.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et Ukraina on juba oma seisukohta Venemaaga jaganud.

Pärast kõrgetasemelist kohtumist Umerovi, välisminister Andrii Sõbiha ja presidendi personaliülema Andrii Yermakiga, ütles Zelenski, et Ukraina suhtleb iga päev oma liitlastega enne järjekordset läbirääkimiste vooru.

Zelenski kutsus üles avaldama Venemaale uut rahvusvahelist survet, öeldes: "Moskvaga ei tööta sõnad. Nad teevad kõik, et need kohtumised mõttetuks muuta. Seetõttu on sanktsioonid ja reaalne surve Venemaale hädavajalikud."

Türgi välisminister Hakan Fidan, kelle riik võõrustas 16. mail peetud läbirääkimisi, ütles, et Ankara ootab Ukraina ja Venemaa positsioonide lähenemist.

"Kui siin on diplomaatiline saavutus, siis mitte ainult tänu Türgi diplomaatiale, vaid asjaolule, et mõlemad pooled on olnud valmis rääkima ja need kõnelused on viinud käegakatsutavate tulemusteni," ütles Fidan teel Kiievisse, kus ta kohtub eeldatavasti Sõbiha ja Zelenskiga.

Enne visiiti Kiievi kohtus Fidan Medinski ja Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Fidan ütles, et Türgi jagas visiidi ajal oma nägemust realistlikest tingimustest, mis võiksid aidata muuta relvarahu saavutatavaks.

"Andsime edasi (Venemaa presidendile Vladimir) Putinile, pealäbirääkijale, välisminister Lavrovile ja luureülemale Türgi sihikindlad jõupingutused selles küsimuses. Olulise piirkondliku osalejana on Türgi jaganud oma seisukohta realistlike parameetrite osas, mis võiksid muuta relvarahu saavutatavaks," ütles Fidan.

Ta lisas ka, et Venemaa praegused relvarahu tingimused seavad Moskva nõrgemale positsioonile.

"(USA president Donald) Trump avaldas kindlat soovi näha viivitamatut relvarahu. See julgustas Ukrainat ja Euroopat paindlikumalt USA hoiaku järgi joonduma. Venemaa aga ei näidanud üles samasugust paindlikkust, mis on asetanud ta nii USA kui ka teiste relvarahu pooldajate silmis nõrgemale positsioonile," ütles ta.

Venemaa on korduvalt väitnud, et lepib kokku relvarahus juhul, kui tegeldakse Ukraina sõja nn juurpõhjustega. Samu nõudmisi seoses nn juurpõhjustega on Venemaa väljendanud alates täismahulise sissetungi algusest ja kasutanud ka propagandana oma agressiooni Ukraina vastu õigustamiseks.

Nende hulgas nõuab Moskva Kiievi lahkumist neljast osaliselt okupeeritud Ukraina piirkonnast.

Venemaa memorandum sisaldab väidetavalt ka nõuet kirjaliku lubaduse järgi, et NATO ei laiene enam ida suunas – see blokeeriks sisuliselt Ukraina, Gruusia ja Moldova liitumise –, samuti mõnede lääneriikide poolt seatud sanktsioonide tühistamist, külmutatud Venemaa varade küsimuse lahendamist ja "venekeelsete ukrainlaste kaitset".

Venemaa ründas rakettidega Ukraina Harkivi oblastis Tšuhujivit

Venemaa ründas neljapäeval rakettidega Ukraina Harkvi oblastis asuvat Tšuhujivi linna, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sõnehubov.

"Teavet kannatanute ja tabamuste tagajärgede kohta täpsustatakse," ütles ta oma Telegrami kanalis, märkides, et rünnak tabas Tšuhujivi eeslinna.

Sõrskõi: Venemaa kaotused on sel aastal üle 190 000 sõjaväelase

Venemaa on sel aastal sõjas Ukraina vastu kaotanud juba üle 190 000 sõjaväelase, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi neljapäeval.

"Vene okupantide kaotused alates aasta algusest on kerkinud rohkem kui 190 000 (194 140) sõjaväelaseni. Ukraina kaitsejõud jätkavad aktiivset sõjategevust, hävitades vaenlast," tsiteeris kindralstaap Sõrskõi sõnu.

ÜRO seirerühm: Põhja-Korea tarned toetasid Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu vastu

Põhja-Korea võimaldas Venemaal suurendada raketirünnakuid Ukraina kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu vastu. Pyongyang tarnis Moskvale rohkem kui 20 000 konteinerit laskemoona, selgub 11 ÜRO liikmest koosneva seirerühma aruandest.

Seirerühm, mis asutati eelmise aasta oktoobris, et jälgida ÜRO Põhja-Korea-vastaseid sanktsioone, märkis ka, et Venemaa aitas Põhja-Koreal vastutasuks rakettide võimekust parandada.

Kahe ÜRO sanktsioone rikkuva riigi sõjalise koostöö raames toimetasid Vene kaubalaevad Põhja-Koreast Venemaale kuni üheksa miljonit ühikut suurtükiväe ja raketiheitjate laskemoona.

"Põhja-Korea ja Venemaa kavatsevad vähemalt lähitulevikus jätkata ja veelgi süvendada oma sõjalist koostööd, mis on vastuolus ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega," ütles seirerühm oma esimeses raportis.

Seiregruppi kuuluvad USA, Lõuna-Korea, Jaapan ja veel kaheksa ÜRO liikmesriiki. Rühm moodustati möödunud aasta sügisel, pärast seda, kui Venemaa pani veto ÜRO paneeli uuendamisele, mis jõustas sanktsioone Põhja-Korea tuuma- ja raketiprogrammide suhtes. Hiina jäi antud hääletusel erapooletuks.

Põhja-Korea tarned aitasid Moskval suurendada raketirünnakuid Ukraina linnade vastu, sealhulgas sihipäraseid rünnakuid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristule, öeldakse raportis.

Põhja-Korea on alates 2023. aasta septembrist Venemaale saatnud vähemalt 100 ballistilist raketti, iseliikuvaid suurtükke, kaugmaa raketiheitjaid ja laskemoona.

Venemaa toetas vastutasuks Põhja-Korea ballistiliste rakettide programme. Moskva andis Põhja-Koreale ka õhutõrjevarustust ja õhutõrjerakette ning elektroonikasüsteeme.

Selle aasta aprillis, pärast kuudepikkust vaikust kinnitasid Põhja-Korea ja Venemaa, et Pyongyang lähetas väed võitlema Venemaa eest Ukraina sõjas. Tegemist oli osaga ulatuslikust strateegilise partnerluse lepingust, mille riikide juhid eelmisel aastal allkirjastasid. Leping sisaldab ka vastastikuse kaitse pakti.

Kaks riiki ei ole kinnitanud sõjavarustuse vahetamist.

Mariupoli õhurünnakuid juhtinud Vene erukomandör hukkus plahvatuses

Ukraina sadamalinna Mariupoli õhurünnakuid juhtinud Vene erukomandör Zaur Gurtsijev (34) sai neljapäeva varahommikul Lõuna-Venemaal Stavropolis plahvatuses surma, teatasid ametivõimud.

Gurtsijev oli saanud mitu medalit osavõtu eest rünnakutest Mariupolile ja Avdijivkale.

Ametivõimud ei öelnud, mis plahvatuse põhjustas, kuid ei välistanud ka Ukraina osalust.

Sotsiaalmeedias levib plahvatusest video.

Ve Stavropolu byl výbuchem zabit ruský vojenský veterán a zástupce starosty Gurtsijev. Šlo buďto o sebevražedný atentát nebo byl atentátník vyhozen na dálku i s obětí.pic.twitter.com/IrQ0yWhK6X

— Strategické Myšlení (@StrategickeM) May 29, 2025

"Meie kangelane, sõjalise erioperatsiooni veteran ja Kangelaste aja programmis osaleja Zaur Aleksandrovitš Gurtsijev on surnud," ütles Stavropoli kuberner Vladimir Vladimirov, kasutades Kremli terminit sõja kohta Ukrainas.

"Kaalutakse kõiki versioone, seal hulgas Ukraina natside korraldatud terrorirünnakut," lisas ta.

Gurtsijeviga koos sai surma ka tema 29-aastane tuttav, ütlesid Stavropoli võimud.

Gurtsijev oli Stavropoli aselinnapea.

Ta juhtis Vene vägede õhurünnakut Ukraina Musta mere sadamalinnale Mariupolile.

Vene väed tungisid Mariupolisse 2022. aasta algul ja piirasid linna kolm kuud, mille jooksul sai Human Rights Watchi andmetel surma 8000 inimest.

Muu hulgas tehti õhurünnak teatrile, kuhu elanikud olid sõja eest varjule läinud.

Venemaal on pärast Ukraina sõja algust 2022. aastal tapetud rida kõrgeid sõjaväelasi. Mõnel juhul on Kiiev tapmiste eest vastutuse võtnud.

Aprilli lõpus hukkus Moskvast ida pool asuvas Balašihha linnas autopommiplahvatuses Venemaa kindralstaabi operatiivdirektoraadi asedirektor kindralleitnant Jaroslav Moskalik. 

Ukraina: Venemaa on koondanud piirile piisavalt vägesid, et rünnata Sumõ oblastit

Venemaa on koondanud Kurski oblastisse piisava hulga vägesid, et alustada potentsiaalset rünnakut Ukraina Sumõ oblastile, ütles Ukraina piirivalveteenistuse pressiesindaja Andrii Demtšenko.

Venemaa on muutunud Sumõ oblastis üha aktiivsemaks pärast seda, kui suutis Ukraina väed Kurski oblastist enamasti välja tõrjuda. Ukraina võimud kinnitasid hiljuti, et Vene väed vallutasid neli piirilähedast Sumõ oblasti küla.

Demtšenko ütles riigitelevisioonis esinedes, et Venemaa alustas vägede koondamist, kui ta üritas Ukraina vägesid Kurski oblastist välja tõrjuda.

Venemaa jätkab vägede hoidmist Kurski oblastis ja Ukraina on tuvastanud perioodiliselt muutusi nii Vene sõdurite kui ka varustuse arvus selles piirkonnas", lausus Demtšenko.

"Venemaal on seal (Kurski oblastis) piisavalt vägesid, et viia läbi operatsioone meie piiri vastu ja üritada rünnata Ukraina territooriumi," sõnas Demtšenko.

Paar päeva varem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa koondab Ukraina kirdeosas asuva Sumõ oblasti lähedusse 50 000 sõdurit, et luua piirkonda 10-kilomeetrine puhvertsoon.

Kiievi sõnul kavatses Venemaa Sumõ oblastisse pealetungi alustada juba 2024. aastal, kuid plaani katkestas Ukraina sissetung Kurski oblastisse. Moskva on korduvalt viidanud plaanile luua piirkonda Ukraina ja Venemaa vahele puhvertsoon.

Merz ei välista, et ta võib tulevikus Ukrainale anda Tauruse rakette

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles neljapäeval, et ei saa välistada stsenaariumi, kus Berliin otsustab tulevikus anda Ukrainale Tauruse rakette.

"Muidugi on see võimalik," vastas ta telekanali ZDF küsimusele.

Samas märkis Merz, et sellisteks tarneteks on Ukraina sõjaväelasi vaja mitu kuud rakette kasutama koolitada.

Varem sel nädalal teatas Merz, et Saksamaa rahastab Ukrainas kaugrakettide tootmist. Samuti ei välistanud ta, et selliseid rakette võidakse Saksamaal toota.

Taurus on Saksa-Rootsi õhust tulistatav täppis-tiibrakett, mis on arvestatud maapealsete kindlustatud sihtmärkide, sealhulgas punkrite hävitamiseks ilma, et lennuk siseneks vaenlase õhutõrje alasse. Rakett töötati välja ja testiti aastatel 1995–2005 ning see võeti relvastusse 2005. aastal.

See on relvastuses Saksamaal (Saksa õhujõududele telliti 600 ühikut), Hispaanias (43 ühikut) ja Lõuna-Koreas (267 ühikut); 2025. aasta veebruaris teatas ka Rootsi oma otsusest relvastada oma hävitajad Tauruse rakettidega.

Raketi kogumass on 1,4 tonni, lõhkepea mass on 480 kg, lennukaugus umbes 500 km ja maksimaalne kiirus 323 meetrit sekundis. Neid rakette saab tulistada hävitajatelt F-15, F-18, Eurofighter Typhoon, SAAB JAS 39 Gripen ja Panavia Tornado.

Sel raketil on mitu modifikatsiooni, mis on varustatud eri tüüpi lõhkepeadega, mida saab kasutada nii maalt kui ka merelt. Tauruse lähimateks analoogideks peetakse Ühendkuningriigi-Prantsuse raketti Storm Shadow ja USA AGM-158 JASSM.

Kreml: ootame endiselt Kiievi vastust Istanbuli kõneluste kohta

Venemaa ootab Ukraina vastust ettepaneku kohta pidada esmaspäeval Istanbulis uus rahukõneluste voor, teatas Kreml neljapäeval.

"Nii palju kui mina tean , ei ole vastust veel tulnud..., me peame ootama Ukraina poole vastust," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja leidis, et Kiievi nõue, et Venemaa esitaks rahutingimused enne kõnelusi, ei ole konstruktiivne.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 197 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 197 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Pokrovski suunas lõid Ukraina kaitsjad viimase 24 tunni jooksul tagasi 52 agressori kallaletungi Mõroljubivka, Mirnõi, Lõssivka, Novonikolajevka ja Jablonovka piirkonnas

Venemaa jätkab ka Lõmani suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vaenlane tegi seal 24 rünnakut.

Toretski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul 21 vaenlase rünnakut. Kramatorski suunal üritas Venemaa edasi liikuda Markovo ja Tšassiv Jari piirkonnas. Seal ründas vaenlane Ukraina üksusi 15 korral. 

Moskvat tabas taas droonirünnak

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Vene õhutõrje tulistas neljapäeva varahommikul linna kohal alla kolm drooni. Sobjanin ütles, et allatulistatud drooni tükkide tõttu sai kahjustada üks maja.

Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati neljapäeval kogu riigi kohal alla 48 Ukraina drooni, vahendas Reuters.

Umerov edastas venelastele Ukraina seisukoha relvarahu osas

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov andis Vene delegatsiooni juhile Vladimir Medinskile üle dokumendi, milles on välja toodud Ukraina seisukoht relvarahu osas.

"Kahjuks püüdis Vene pool protsessi edasi lükata. Kuid rahvusvaheline surve osutus tõhusaks. Pärast president Donald Trumpi, Euroopa liidrite ja president Volodõmõr Zelenski tugevaid avaldusi, kes demonstreerisid ülemaailmset ühtsust Ukraina rahu saavutamisel, teatas Venemaa lõpuks oma memorandumi valmimisest. Sellest hoolimata jätkavad nad selle üleandmise viivitamist. Ma andsin üle meie dokumendi, mis peegeldab Ukraina seisukohta, Vene delegatsiooni juhile. Nad on selle kätte saanud," kinnitas Umerov.

Umerov toonitas uuesti Ukraina pühendumust täielikule ja tingimusteta relvarahule ning valmisolekut diplomaatilisi jõupingutusi jätkata.

Umerovi sõnul oli Vene pool lubanud oma memorandumi peatselt kohale toimetada.

"Kutsume Vene poolt üles täitma seda kohustust viivitamata ja hoiduma püüdlustest kohtumist nurjata. Diplomaatia peab olema sisukas ja eelseisev arutelu peab andma käegakatsutavaid tulemusi," rõhutas Umerov.

Venemaa teatas varem, et koostas niinimetatud rahumemorandumi, milles toob välja oma tingimused Ukraina sõja lõpetamiseks ja tahab esitada selle Kiievile järgmisel esmaspäeval otsekõnelustel Istanbulis.

"Meie delegatsioon on valmis esitama selle memorandumi Ukraina delegatsioonile ja pakkuma vajaminevaid selgitusi teises otseläbirääkimiste voorus Istanbulis esmaspäeval, 2. juunil," seletas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Zelenski: Venemaa hakkab sanktsioone tundma 2026. aasta juunis

Venemaa hakkab tundma sanktsioonide tagajärgi 2026. aasta juunis ja Ukraina mõistab, milline saab olema Venemaa eelarvepuudujääk, ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Juuni 2026 – me kõik loodame, et sõda saab läbi. Väga. Kuid samas mõistame, et venelased hakkavad tundma sanktsioonide majanduslikku mõju. Nende sanktsioonide mõju, mis on juba vastu võetud. Ja me usume, et sellest hetkest alates, kuskil 2026. aasta suvest alates, tunneb nende majandus seda tugevalt," ütles Zelenski teisipäeval ajakirjanikega vesteldes.

"Me mõistame, milline saab olema eelarvepuudujääk. Võib-olla ei ole see nende majanduse jaoks katastroofiline, sest see on enamasti varimajandus," ütles Ukraina riigipea.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 984 940 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 10 864 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 22 645 (+1);

- suurtükisüsteemid 28 386 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1397 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1171 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 37 999 (+81);

- tiibraketid 3265 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 015 (+56);

- eritehnika 3902 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.