Julgeolekust rääkis ütles Reinsalu, et rahvusvaheliste suhete süsteemis toimuvad fundamentaalsed muutused ning üha enam hakkab jõuvahekordi määrama sõjaline jõud.

"Riigikaitse ülesanne on ees kogu Euroopal. Minnalaskmine inimpõlve jooksul tuleb tasa teha. Euroopa ülesanne number üks ei ole mitte rohepööre, vaid vabaduse kaitsmine," sõnas erakonna esimees.

Järgmise Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi keskne prioriteet peaks olema Euroopa sõjaline kaitse, mis nõuab reeglite muutmist. "Kaitsekulude katmine on tõeline Euroopa solidaarsuse proovikivi. Õhutõrje ja raketid Poolas, Rumeenias ja Eestis kaitsevad ka Portugali, Iirimaad, Luksemburgi. Seetõttu peaks Euroopa Liit solidaarselt rahastama piiririikide kaitsevõimekust," lausus Reisalu.

Isamaa esimees märkis kõnes, et ka usaldus on julgeolekuküsimus ning usalduskriis pidurdab arengut ühiskonnas.

Seejuures on Reinsalu sõnul keskne osa usalduskriisis valitsuse vähesel toetusel. "Poliitika mida aetakse, ei ole vastanud ei rahva ootustele ega vajadustele. Inimesed tajuvad, et nende seisukohast ei sõltu midagi, juhid liiguvad ühes suunas ning rahvas jääb maha," rääkis ta.

Erakonna juhi sõnul peab erakond usalduskriisist väljumiseks vajalikuks uusi valimisi.

Reinsalu täheldas, et ennetähtaegseid valimisi saab põhiseaduslikult välja kuulutada parlamendienamuse soovil, kuid peaks kaaluma, kas põhiseadust peaks täiendama ka nii, et anda presidendile või rahvale erakorraliste valimiste kokkukutsumise võimalus.

Lisaks on Reinsalu sõnul valitsus käega löönud nii rahvastikupoliitikas kui ka majanduskasvu vaates. Isamaa juhi hinnangul on Eestil tarvis uut rahvastikupoliitikat, mille kohaselt ei tohiks lapsevanema toimetulek halveneda, kui perre sünnib laps.

Majanduspoliitikas leiab erakonna esimees, et valitsus on Eesti konkurentsivõimet kahjustanud ning maksuküüru kaotamise hind on olnud maksusüsteemi prognoositavuse lõhkumine, inflatsiooniline spiraal ja väiksema sissetulekuga inimestel suurema tulu äravõtmine.