ERR kajastas juba mõni kuu tagasi, kuidas Utilitas on pannud Väos püsti elektrilüüseri ja et mullu detsembris toodeti juba ka rohevesinikku.

Koostöös Alexelaga loodetakse suve lõpus püsti panna ka esimesed kaks vesinikutanklat Tallinnas. Üks nendest tuleb Väosse, kus on ka vesiniku tootmine. Teise vesinikutankla rajab Alexela Peterburi maanteele.

Alexela tulevikukütuste valdkonna juht Artur Dianov rääkis, et vesinikutankla projektiga ollakse praegu lõpusirgel, kasutusloa taotlus on sisse antud ning kõik vajalikud load loodetaksegi saada endale suve lõpuks. Dianovi sõnul tavalisest tanklast vesinikutankla palju ei erine.

"Me integreerime näiteks Peterburi teel oleva tankla olemasolevasse tanklasse. Ta on väga sarnane surugaasitanklaga. Võib-olla muudab ta eriliseks just see, et vesinikutankurid ise suhtlevad autodega ehk infrapunapüstolitega ja saavad aru, millal on auto täidetud ja millal mitte. Selline natuke surugaasi ja elektrilaadimise vahepealne lahendus," rääkis ta.

Tanklat hakkab vesinikuga tankima 30 Bolti kaubamärgi all sõitvat taksot. Aga huvilisi on Dianovi sõnul teisigi.

"Esimeses faasis kindlasti ühistranspordivahendid ehk taksopark, mis tuleb võtmekliendiks. Meil on olnud ja ka käivad juba läbirääkimised ka esimeste sooviavaldajatega, partneritega. Paistab, et ikkagi on Eestis ka hea kogus entusiaste, kes soovivad vesinikumasinatega liikuda," ütles ta.

Dianov ütles, et nii nagu Tallinnasse, loodetakse vesinikutanklad peagi rajada ka teistesse linnadesse.

"Oleme eesmärgiks võtnud Pärnu ja Tartu ära varustada vesinikutanklatega. Seal on samamoodi – tanklad oleksid integreeritud olemasolevate tanklatega ehk ei ole kuskil nurga taga metsa sees, vaid avalikud lahendused. Ajagraafiku osas saan ehk nii palju öelda, et meil on hanked avatud. See on avalik protsess, mida toetab ka keskkonnainvesteeringute keskus läbi taasterahastu. Loodame, et saame sügiseks oma hanked läbi viidud," rääkis Dianov.

See, millal need tanklad valmis saaks, on praegu veel lahtine.

Eesti riik on vesinikuarendustesse suunanud viimastel aastatel mitmeid miljoneid eurosid. Ka seda vesinikutanklate projekti toetas riik viie miljoni euroga.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži rakendusliku keemia professor Allan Niidu rääkis, et taolised katseprojektid on vajalikud, et saada aru, kas vesinikul on Eestis tulevikku või mitte.

"Me oleme üsna raskete valikute ees. Ega tegelikult me tuleviku energiakandjate segu ei tea. Minu meelest on seetõttu tehtud suhteliselt mõistlik valik, et üritatakse teha pilootprojektid, et aru saada reaalsetest kuludest. Seni Eesti tingimustes ei ole vesinikku suurt kasutatud. On mõned üksikud kohad, kus on seda tehtud, aga väikses skaalas. Ja nendel kõikidel on sama mure – nad konkureerivad globaalsel turul ja see tähendab, et nad peavad jätkuvalt suutma ka oma hinna alla saada," ütles Niidu.