Esmaspäeval määras Londoni kohus avaliku korra rikkumises süüdi 50-aastase Hamit Coskuni. Kohtuniku hinnangul raskendas tema tegu usuline motiiv, kirjutab The Guardian.

Coskun nimetas talle esitatud süüdistust rünnakuks sõnavabaduse vastu.

Selle aasta veebruaris sõitis Coskun oma Kesk-Inglismaal asuvast kodust rohkem kui saja kilomeetri kaugusel asuvasse Londonisse, kus süütas Türgi saatkonna ees islami püha raamatu eksemplari ja karjus islami suunas roppusi ning ka väljendeid nagu "islam on terrorismi religioon!"" ja "koraan põleb!".

Türgis sündinud ja pooleldi kurdi ning pooleldi armeenia päritolu Coskun väitis kohtus, et ta protesteeris rahumeelselt ning et koraani põletamine on sõnavabaduse osa.

Kohtunik John McGarva leidis, et Coskuni teod olid "väga provokatiivsed" ja et teda "motiveeris vähemalt osaliselt moslemite vihkamine". Coskun väitis, et tema kriitika oli suunatud islamiusule üldiselt, mitte aga selle järgijate pihta. Kohtunik ütles, et ta ei saa sellega nõustuda.

Coskuni advokaaditasud maksavad kinni Inglismaal tegutsevad Sekulaarne Ühing ja Sõnavabaduse Liit (FSU), mis mõlemad kritiseerisid otsust ja ütlesid, et kavatsevad selle edasi kaevata.

"Usuline sallivus on oluline Briti väärtus, kuid see ei nõua mitteusklikelt usklike jumalateotuse reeglite austamist," teatas FSU.

Peaminister Keir Starmeri pressiesindaja keeldus juhtumit kommenteerimast, kuid ütles, et Inglismaal ei ole jumalateotuse seadusi ega plaanita neid ka kehtestada.

Konservatiivide juht Kemi Badenoch kirjutas sotsiaalmeedias, et otsus tuleks edasi kaevata. "Usuvabadus ja vabadus mitte uskuda on Suurbritannias võõrandamatud õigused," ütles ta. "Ma kaitsen neid õigusi oma surmani."

Suurbritannias kaotati blasfeemia ehk jumalateotuse keeld ametlikult 2008. aastal.

Kohunik McGarva lükkas tagasi väite, et süüdistus oli katse taastada ja laiendada jumalateotuse seadust.

Oma otsuses ütles kohtunik, et religioosse raamatu põletamine ja islami või koraani kritiseerimine ei ole tingimata korrarikkumine, kuid lisas: "Tema käitumise muutis korrarikkumiseks teo ajastus ja asukoht ning see, et kõige sellega kaasnes solvav kõnepruuk."

Kohtunik ütles, et ateistist Coskunil on Türgis kogetu ja oma perekonna kogemuste põhjal sügavalt juurdunud viha islami ja selle järgijate vastu ning et tema seisukohti religiooni kohta ei ole võimalik lahutada tema seisukohtadest selle religiooni järgijate kohta.

"Olen ​​kindel, et kostja käitus korratult, põletades koraani otse Türgi saatkonna ees, kus viibisid inimesed, kelles võis see tegu ärevust ja stressi tekitada. Samuti saatis ta oma provokatiivset tegu roppude sõnadega," märkis kohtunik.